Eesmärgid ja ajalugu

Eesti Inseneride Ühing asutati 1921. aastal ja kümne aasta möödudes kuulus sellesse 170 inseneri 330-st tol ajal Eestis töötanud insenerist. Töötasid regionaalsed allüksused. Ühing töötas August Velneri juhtimisel kuni selle likvideerimiseni 1940. aastal, mil katkesid paljud teisedki loomingulised protsessid. 1988. aasta aprillis sai Tallinna Inseneride Maja Nõukogude Presiidium loa EKP Keskkomiteelt Eesti Inseneride Liidu asutamiseks. 10. detsembril 1988. aastal kutsuti TTÜ aulasse kokku Eesti insenerkonna esindajad. Kohtadelt valiti 452 delegaati, kohal oli 376. Seda ühtekuuluvust rõhutavat ja vajalikku organisatsioonilist tööd tegid meie aatelised insenerid, eelkõige tänusõnad hr Ivar Kallionile.

Asutamiskongressi läkitus:

Meie, 10.detsembril 1988.aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi aulasse kogunenud 376 eestimaa inseneride volitatud saadikut teatame, et võtsime täna kell 18.07 vastu Eesti Inseneride Liidu põhikirja, ning kuulutame sellega Eesti Inseneride Liidu looduks.

Eesti Inseneride Liit, jätkates omaaegse Eesti Inseneride Ühingu traditsioone peab oma eesmärgiks Eesti insenerikoolituse, inseneritöö ja selle tulemuste viimise vastavusse maailma tehnika ja tehnoloogia kõrgtasemega.

Me peame vajalikuks Eesti inseneride loomingulise ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamist oma maa ja rahva valupunktide kõrvaldamisel. 

Me peame oma töös põhitähelepanu pöörama isemajandava Eesti majandusarengu tehnilisele kindlustamisele.

Me peame oma tegevuse peajuhiseks võitlust elamiskõlbliku Eestimaa ja talle juba tehtud kahju heastamise eest. 

Me peame oma põhikirja järgi tegutsedes oleme nii targad ja tugevad, et ükski ülesanne, mida meie elu ja Eesti arengu vajadused meie ette seavad, meile üle jõu ei käi.

Me kutsume Eestimaa koolitatud insenere koonduma, et ühendada oma insenerimõte, -kogemused ja teotahe igaühe kodukoha, kodurajooni, kodulinna, Eestimaa ja Nõukogude Liidu majanduse tugevdamiseks ning inimväärse elu loomiseks.

Asutamiskoosolekul valiti juhtorganid, EIL Keskjuhatus: Harald Velner, Ivar Kallion, Ants Aas, Rein Järv, Peeter Kasorg, Oskar Kolde, Arvo Ots, Ivar Rooks, Vladimir Segerkrantz, Nikolai Štšeglov, Jüri Truusa, Ants Usk, Kalju Veski ja EIL aukohus: Ivo Grossberg, Rein Küttner, Heino Levald, Aarne Peterkop.

Kongressil moodustatud 85 liikmeline Volikogu valis samas juhatuse ja presidendi. EIL esimeseks presidendiks valiti Harald-Adam Velner ja asepresidendiks Ivar Kallion. Kohe pärast kongressi asus vastloodud liit aktiivselt tegutsema, tehti ära suur töö inseneriliikumise konsolideerimiseks Eestis. Keskenduti ühiskonna valupunktide lahendamisse, päevakorral oli IME kontseptsioon ja riigi taasiseseisvumise ettevalmistamine. Taodeldi Eestimaa Rahvarinde Konsultatiivnõukogu liikmelisust. Loodi EIL sümboolika, asutati häälekandja, moodustati probleemgrupid. Tormilise aja päevaprobleemide kõrval peeti vajalikuks tehnikapärandi süstematiseerimist ja säilitamist.

EIL esimese  presidendi hr H.Velneri kokkuvõttes EIL eesmärkidest on 10 põhilist suunda:

1. EIL -ST PEAB KUJUNEMA LOOMINGULISTE LIITUDE VÕRDVÄÄRNE PARTNER.

2. TULEB TAASTADA INSENERI KUI ÜHISKONNA LOOMINGULISE LIIKME MAINE.

3. HÄDAVAJALIK ON TEADLASTE JA INSENERIDE KOOSTÖÖ.

4. INSENERIDE KUI LOOJATE TÖÖTASU PEAB ÜLETAMA VÄHEMALT 1,5- 2 KORDSELT TÖÖLISTE KUI TÄITJATE TÖÖTASU.

5. VAJAVAD TAASTAMIST REAALSUUNAGA KESKKOOLID.

6. TEHNIKAMUUSEUMI RAJAMINE.

7. INSENERIDE ETTEVALMISTUSE TÕHUSTAMINE KÕRGKOOLIDES.

8. INSENERIDE KVALIFIKATSIOONI PERIOODILINE TÕSTMINE.

9. KESKKONNALEMBELISE SUHTUMISE KASVATAMINE INSENERIDE HULGAS.

10. TÖÖKONTAKTIDE LOOMINE LÄÄNEMERE REGIOONI JA TEISTE TÖÖSTUSLIKULT ARENENUD RIIKIDEGA.

Foorumil ,, Insener ja IME “ (21. aprillil 1989 ) sõnastati ,, kuusteist käsku IME insenerile“

1. MÕTLE MAJANDUSLIKULT!

2. TÕSTA TÖÖ JA TOODANGU KVALTEETI!

3. ÕPI TUNDMA RAHVUSVAHELISI KVALITEEDINÕUDEID!

4. TÕSTA TÖÖKULTUURI ENESES JA ENDA ÜMBER!

5. SÄÄSTA MATERJALI JA ENERGIAT!

6. MÕTLE OMA ETTEVÕTTE TULEVIKULE!

7. OTSI SIDEMEID TEADUSEGA!

8. OLE SÕBRALIK TARBIJA VASTU!

9. ARVESTA SOTSIAALSET KESKKONDA!

10. KAITSE MEIE ELUKESKKONDA!

11. OTSI UUSI TEGEVUSVORME!

12. OTSI JA ARENDA VÄLISSIDEMEID!

13. OTSI JA KASUTA UUSIMAT INFORMATSIOONI!

14. ÕPI VÕÕRKEELI!

15. ÕPI JA TÄIENDA ENNAST ERIALAL!

16. HOIA KÕRGELT INSENERI AU!

Nii tegevussuunad kui ka käsud on aktuaalsed tänapäeval.

Alates 1995. aastast on eesti insenerid esindatud Euroopa Rahvuslike inseneriassotsiatsioonide Föderatsioonis ( FEANI ). Jõudsalt edenes inseneri kvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamine, koostati ühtsed, FEANI liikmesriikides, aktsepteeritud kvalifikatsiooninõuded. 1998. aastast on Eestis omistatud Volitatud inseneri kui ka Euroinsenerikvalifikatsiooni tõendavaid tunnistusi.

Eesti Vabariigi Kutseseadusest tulenevalt loodi 2001. aastal Kutsekoda, kelle pädevus on kutsetunnistuste väljaandmine. Inseneri kvalifikatsiooni omistamise protsessi sisuline töö on EIL liikmesorganisatsioonidel, erialaühendustel. Inseneri koolitusasutustega on EIL-l pikaajalised, teineteist täiendavad töösuhted. Eesti insenerkonnal on tähelepanuväärne roll teadmistepõhise, innovaatlise Eesti kujundamisel.