Milline on teie taust?

Lisette: Õppisin Walesis Cardiffi ülikoolis, erialaks Architectural Engineering. Ülikooli ajal töötasin suviti Eestis objektiinsenerina, peale ülikooli töötasin 5-aastat arhitektina. Nüüd töötan Embach Ehituses projekteerimise projektijuhina.

Usula: Bakalaureusekraadi sain üldse Tartu Ülikoolist riigiteaduste erialalt ning astusin ka Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete magistrantuuri, kuid tundsin, et tahan näha oma töös vahetumat ja praktilisemat väljundit. Olen tänaseks lõpetanud TalTechi ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise erialal 4 kursust ning järgmisel aastal ootab ees lõpetamine. Ühtlasi olen töötanud Embach Ehitus OÜs tööjuhina üle 2 aasta.

Kuidas te jõudsite inseneeriasse? Kas teie ootused erialale vastasid reaalsusele?

LP: Inseneeriasse jõudsin tegelikult natukene pool juhuslikult. Tundsin küll lapsest saadik huvi nii arhitektuuri kui ka üldisemalt ehituse vastu, aga erialana ei olnud seda enne ülikooli kaalunud. Esialgu tundus insenerikraad hea hüppelauana, kust hiljem lihtne edasi liikuda, kuid mida aeg edasi seda rohkem võlus mind ehitusmaailm oma lõputute võimalustega.

UK: Mu vanaisa oli hariduselt ehitusinsener, mille tõttu olen väiksest peale käinud koos temaga objektidel kaasas ja tasahilju töölaua peal jooniseid uurinud. Sellest hoolimata astusin gümnaasiumi lõppedes esmalt Tartu Ülikooli riigiteadusi õppima ja lõpetades töötasin mitmeid aastaid nii kolmandas kui avalikus sektoris. Küll aga oli alati mõttes ehitiste restaureerimine ja inseneriõpe ning kui ühel hetkel tekkis lapsepuhkusele jäämise tõttu võimalus kolida ja karjäärimuutus teha, siis otsustasin sisse astuda TalTechi ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise erialale. Seda otsust ei ole kordagi kahetsenud ja pigem olid ootused erialale isegi väiksemad kui see kogemus, mille olen tänu õpingutele ja eriti tänu tööle Embachis saanud.

Töötate mõlemad ehituses ja samas ettevõttes, kuid täiesti erinevatel positsioonidel. Mida teie töö endast täpsemalt kujutab ning kuidas teie positsioonid üksteisest erinevad?

LP: Minu tööks on projekteerijate juhtimine, kontroll ning suunamine. Suureks osaks, olles projekteerimise projektijuht ehitusettevõttes, on olla lüliks nii tellija ja projekteerijate kui ka objektimeeskonna ja projekteerijate vahel. Igapäevane töö kujutab endast koosolekuid ja kirjavahetusi, mille sisuks lahenduste leidmine, suhtlust tellijate ja omavalitsustega ning projektide ja ajagraafikute kontrollimist.

Kui ehitusobjekti tööjuhi rolliks on suuresti jooksvate probleemide lahendamine ja alltöövõtjate haldamine, siis projekteerimise juhtimisel on kõige suurem roll ettenägelikuses. Tihti projekteerime ja ehitame üheaegselt ning sellisel hetkel on probleemsete kohtade tabamine enne nende probleemiks muutumist eriti oluline. Paberil seinu liigutada on märksa lihtsam kui objektil, kuid ka projekteerimisel on igaks liigutuseks õige hetk ja aeg.

UK: Nii nagu Lisette ütles, siis tööjuhi peamine roll on hallata alltöövõtjaid ja lahendada ehitusplatsil tekkivaid muresid. Hoolimata projekteerimismeeskonna heast tööst ei ole alati võimalik kõiki murekohti ette näha, mis tähendab ühtlasi, et platsimeeskond peab suhtlema nii projekteerimismeeskonna kui vajadusel ka Tellijaga, et lahendada projekteerimise käigus vastuseta jäänud küsimused. Tööjuht peab suutma suhelda ja teha koostööd väga paljude erinevate inimestega, sest ühel objektil on kümneid alltöövõtjaid, kel kõigil on omakorda mitmeid töölisi. See tähendab nii vajadust osata kuulata ja leida kõigile sobivad lahendused kui ka oskust end paljude inimeste seas kehtestada. Kindlasti on platsil vaja kiirelt reageerida ja olla valmis tegelema väga eripalgeliste töödega, sest kaht samasugust päeva üldiselt ei ole.

Millised on olnud teie karjääri meeldejäävaimad saavutused?

LP: Ausalt öeldes tunnen, et kogu karjääri juures on meeldejäävamaid hetki mitmeid, samaväärselt rõõmsaks teevad kõik valminud objektid. Pole vahet millises rollis, kõikidesse objektidesse on palju higi ja pisaraid pandud. Kõige mõrumateks hetkedeks töö juures on nö sahtlisse projekteeritud majad, mida kahjuks projekteerimisel tahes tahtmata ette tuleb.

UK: Iga uue objekti valmimine on hea tunne, kuid eriliselt on meelde jäänud esimene suur objekt Tartu Ülikooli Kliinikum, mis sai ka Tartu 2023. aasta teo auhinna. Hea tunne on näha, kuidas on uued C ja M korpused nii patsientide kui arstide poolt kasutusse võetud ning väga kodune on seal ka ise patsiendina käia.

Üha enam naisi leiavad oma tee inseneeriasse, kuid jätkuvalt on erinevatel insenerierialadel meie (naiste) osakaal kõrgkoolides pigem madal. Miks on oluline julgustada noori naisi oma tulevikku just inseneerias nägema ja kuidas oleks seda kõige parem teha?

LP: Julgustada tuleb uudishimu, julgust ja pealehakkamist. Inseneeria on küll ühest küljest keeruline ja kompleksne, kuid teisest küljest lihtne ja loogiline ning paljuski loominguline. Olenemata soost viib sihini enesekindlus, julgus küsimusi küsida ja oskus vastuseid leida.

UK: Inseneri elukutse on nii lai, et iga ehitusest huvituja leiab endale just selle valdkonna, kus tegutseda. Kindlasti ei pea kartma, et naised ehitusse ei sobi ja tegemist on vaid traditsioonilise meeste pärusmaaga. Oma kogemusest lähtudes näen, kuidas naisi võetakse hästi vastu nii ehitusobjekti kui kontorilaua taga. Pigem sõltub ehituses tegutsemine rohkem inimese isiksuse tüübist kui soost. Iga eriala rikastab, kui seda õpivad nii naised kui mehed. Ilmselt aitab kõige paremini uusi naisi inseneriõppesse tuua vahetu kogemus teistelt naistelt, kes juba valdkonnas töötavad, piisavad praktikavõimalused ehitusettevõtetes ja üksteise julgustamine.

Miks peaksid noored laiemal inseneriks ning kitsamalt just ehitusinseneriks õppima?

LP: Inseneeria laiemalt annab väga hea hüppelaua edasiseks. Isegi kui hilisem elu viib mõne muu eriala juurde, on inseneriteaduste lai põhi ja eelkõige õpingute käigus omandatud kriitiline analüüsivõime ning loogiline mõtlemine igas valdkonnas ainult kasuks. Kitsamalt ehitusinseneriks õppides saab mööda Eestit ringi sõites pidevalt jälle tehtud töö üle rõõmu tunda, sest vähe on selliseid erialasid, kus tehtud töö on pikka aega kõigile näha ja kasutada.

UK: Inseneriõpe on nii mitmekülgne ja eri valdkondi hõlmav, et ühest küljest ei pea inseneriharidusega kunagi muretsema tööpuuduse pärast ja samal ajal on alati võimalus end arendada. Ehitusinseneri kutse annab võimaluse töötada ühes vaheldusrikkaimas valdkonnas, mis pidevalt areneb ja kus ise arened iga uue objektiga. Samal ajal võib olla kindel, et tegemist on tööga, mille tulemus on sõna otseses mõttes käega katsutav ja mõjutab inimesi aastakümneid.