Tartus anti riigikaitseaasta tehnoloogiaharidusele avastart!
Teisipäeval, 17. novembril 2026, anti riigikaitseaasta raames avastart kuues Tartu pilootkoolis ning algas tehnoloogiahariduse edendamine uuel tasemel.
Riigikaitseaasta üks eesmärke on suurendada noorte huvi tehnoloogia ja inseneeria vastu ning tugevdada tulevaste inseneride järelkasvu. Algatus „Tee ise droon“ on osa riigikaitseaasta tegevustest, millega loome põhikooli III kooliastme õpilastele võimaluse rakendada loovust ja omandada praktilisi oskusi, sidudes füüsika-, keemia- ja matemaatikateadmised tehnoloogiliste ülesannete lahendamisega. Olulist rolli mängib seejuures ka funktsionaalne lugemisoskus, tehnoloogiliste juhendite mõistmine ning õpetajate ja õpilaste vaheline koostöö loovad eeldused mehitamata õhusõidukite edukaks ehitamiseks.
Eesti tehnoloogiaõpe on pikka aega kannatanud ebapiisava riikliku rahastuse ja praktiliste õppevahendite nappuse all. Olukorra parandamiseks on ühendanud jõud Tartu Linnavalitsus, Tartu ettevõtted, Eesti Lennuakadeemia, Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Inseneride Liit. Koostöö tulemusena saavad kuue pilootkooli tehnoloogiaõpetajad rikastada oma tunde algatuse „Tee ise droon“ raames senisest mitmekesisemate praktiliste õppevahenditega. Nii saab riigikaitseaastal tehnoloogiaõpetus uue hoo.

Riigikaitseaasta tehnoloogiaharidusele andsid avastardi Tartu abilinnapea Ulla Preeden ja Kaitseressursside Ameti noortepoliitika juht Rene Rässa.
Tartu abilinnapea Ulla Preeden kinnitas oma sõnavõtus, et Tartu linn toetab oma haldusalas tegutsevate koolide soovi osaleda riigikaitseaasta pilootprogrammis ning on koolipidajana valmis panustama tehnoloogia- ja inseneeriahariduse arengusse.
Kaitseressursside Ameti noortepoliitika juht Rene Rässa rõhutas valmisoleku võtmes tehnoloogia- ja inseneeriahariduse olulisust Eesti ühiskonnale. Tema sõnul on oluline, et kodanikel oleks kriisiolukordades võimekus iseseisvalt lahendada erinevaid tehnoloogilisi probleeme ja tulla toime keeruliste väljakutsetega.
Tugev kohalik kogukond tugineb peamiselt ettevõtete panusele. Tartu ettevõtted on valmis investeerima laste haridusse, sest haritud kodanikud on Eesti riigi kestlikkuse üks olulisemaid tagatisi. Ettevõtete Tartu Mill AS-i ja ASTRI Grupi nimel kinnitas ettevõtjate jätkuvat toetust ASTRI Grupi tegevjuht Kairi Toom.
Ükski algatus ei saa olla jätkusuutlik, kui puudub terviklik ühtluskooli vaade tulevikku. Oluline küsimus on, kuidas toetada põhikoolis tärganud tehnoloogiahuvi edasist arengut ning suunata noori jätkama õpinguid tehnoloogia- ja inseneeriavaldkonnas.
Tartu on selles osas heas positsioonis, sest Eesti Inseneride Liidu liikmesülikool Eesti Lennuakadeemia on olnud algatusega kaasas selle sünnist alates. Eesti Lennuakadeemia lennundustehnika osakonna juhataja Karl-Eerik Unt julgustas pilootkoolide juhte ja tehnoloogiaõpetajaid pöörduma erinevate küsimuste ja väljakutsete korral Lennuakadeemia poole.
Olgu eraldi märgitud, et 2027. aasta jaanuari alguses korraldatakse pilootkoolidele algatuse „Tee ise droon“ jätkukoolitus koostöös Eesti Lennuakadeemia ja Eesti Inseneride Liiduga.
Eesti Inseneride Liidu pikaajaline koostööpartner Kaitseväe Akadeemia teeb tihedat koostööd nii Lennuakadeemiaga, kui ka Eesti Inseneride Liiduga, et tugevdada insenertehnilist võimekust kaitseväe üksustes. Koostöö olulisust kinnitas ka Kaitseväe Akadeemia sõjatehnoloogia teaduskonna ülem kolonelleitnant Karl Salum.
Ilma tehnoloogiaõpetajateta, pedagoogideta, kes on meie Eesti maasool, ei oleks algatusel aga soovitud mõju ega jätkusuutlikkust. Tehnoloogiaõpetajate nimel andis senistest edusammudest ülevaate Tartu Tamme Kooli tehnoloogiaõpetaja Meelis Sulg.
Koostöös Tartu Raatuse Kooli tehnoloogiaõpetaja Priit Laatsiga osalesid esimesed „Tee ise droon“ õpilastest ehitusentusiastid tänavusel Eesti Teadusagentuuri õpilaste teadusfestivalil laste enda loodud lennumasinatega.
Tartu algatus on oluline näide sellest, kuidas omavalitsuste, ettevõtete, haridusasutuste ja erialaliitude koostöö aitab parandada tehnoloogiahariduse kättesaadavust. Sellega innustame ka teisi Eesti omavalitsusi ja ettevõtteid panustama noorte tehnoloogiaharidusse ning tulevaste spetsialistide järelkasvu. Inseneride puudusest rääkida on lihtne, kuid laste huvi tehnoloogia ja inseneeria vastu praktiliste tegevuste kaudu kasvatada on hoopis midagi muud!
Tehnoloogiaharidus vajab tegusid
Meie ühine eesmärk on viia riigikaitseaasta tehnoloogiavaldkonna tegevused võimalikult paljudesse Eesti koolidesse ning olla pikaajaline partner tehnoloogiahariduse arendamisel kogu Eestis. Üheskoos saame luua noortele paremad võimalused avastada tehnoloogia- ja inseneeriavaldkonna põnevaid võimalusi ning arendada oskusi, mida Eesti tulevik vajab.
Haridus on Eesti konkurentsivõime alus!
Kui soovime, et Eestis oleks tulevikus tugev tehnoloogia-, inseneeria- ja tööstussektor, peame rajama sellele tugeva haridusliku vundamendi juba täna põhikoolis ja huviringides. Me ei saa oodata, kuni järgmine põlvkond jõuab ülikooli või tööturule, et alles siis hakata arendama noorte loovmõtlemist. Huvi tehnoloogia vastu, loovus ja probleemide lahendamise oskus kujunevad juba varajases nooruses põhikoolis. Kannatlikkust vajame meie, täiskasvanud, sest täna tehnoloogia vastu huvi tundma hakanud noored jõuavad inseneridena tööturule alles 9–12 aasta pärast. Just seepärast tuleb tegutseda nüüd!
Teisipäeval koolidele jagatud droonikonstruktorid komplekteeris ja toimetas pilootkoolidesse Eesti Inseneride Liidu hanke võitnud ettevõte Front42, kes liitus meiega poolteist aastat tagasi. Ettevõtte esindaja Lilian Klein tunnustas pilootkoole ja nende valmisolekut koos lastega mehitamata õhusõidukeid ehitada. Et säästa koolijuhte, tehnoloogiaõpetajaid ja sündmusel osalenud õpilasi täiendavast transpordikoormusest, andsid korraldajad esimesed konstruktorikomplektid, simulaatorite litsentsid ja töövihikud üle kompaktselt, kus kõik vajalik mahtus ühte kotti!
Järgmised konstruktorikomplektid toimetatakse otse koolidesse, arvestades iga pilootkooli õpilaste arvu. Nii tagatakse kõigile noortele võimalus osaleda praktilistes tegevustes ning arendada oma huvidele vastavaid teadmisi ja oskusi.
Inseneri ja pedagoogina soovin, et lastes säiliksid loovus, uudishimu ja õpitahe kogu eluks. Just nendest omadustest saavad alguse tulevased insenerid, leiutajad ja Eesti tehnoloogiaarengu eestvedajad.
EUR ING Enn Kerner
juhatuse liige

