Insenerikutse
KUTSEOMISTAMINE
Kutseomistamine on protsess, mille käigus kutset omistav organ hindab kutset taotleva isiku oskuste ja teadmiste vastavust kutsestandardis toodud nõuetele. Positiivse tulemuse korral väljastatakse kutsetunnistus. Kutsetunnistus on dokument, mis tõendab kutset omava isiku vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele.
INSENERI KUTSEOMISTAMISE PROTSESSIS OSALEJAD
Inseneri kutse taotleja – inimene, kellel on inseneri kutsekvalifikatsiooni nõuded täidetud ja kes soovib saada kutsetunnistust ning on esitanud vastava taotluse.
Inseneride kutsenõukogu – inseneride kutsenõukogu annab kutset omistavale organile õiguse kutseid omistada ja teostab järelevalvet kutseomistamise protsessi üle.
Kutset omistav organ – kutseomistamist korraldavad kutset omistavad organid (edaspidi KOO) – reeglina inseneride erialaühendused (liidud, seltsid), mis on Inseneride Kutsenõukogult saanud õiguse kutseomistamist läbi viia. Kutseomistamise õigus antakse KOO-dele kindlate kutsenimetuste kvalifikatsioonitasemete osas, mis tulenevad kinnitatud kutsestandarditest.
Kutsekomisjon – kutseomistamist puudutavate sisuliste otsuste tegemiseks moodustab KOO enda juurde kutsekomisjoni, kaasates valdkonna inseneride kutsekvalifikatsioonist huvitatud osapooled – oma ala tunnustatud eksperdid, tööandjad, koolitajad jt. Kutsekomisjoni koosseisu kuulub ka Kutsekoja või Inseneride Kutsenõukogu esindaja.
Eksamikomisjon – konkreetsete kutseeksamite läbiviimiseks võib kutsekomisjon omakorda moodustada eksamikomisjone.
Kutsekoda – täidab toetavat ja nõuandvat rolli, olles KOOde koostööpartneriks ja kutsekomisjonide liikmeks. Inseneride erialaühenduste baasil moodustatud KOO-d vastutavad omistatud kutsete kutsestandardite vastavuse eest, kutsetunnistuse väljastab Kutsekoda.
Eesti Inseneride Liidu liikmetest on kutset andvad organid:
Eesti Elektroenergeetika Selts
Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus
Eesti Mehaanikainseneride Liit
Eesti Soojustehnikainseneride Selts
Eesti Süsteemiinseneride Selts
Info väljastud kutsetunnistuste kohta: www.kutsekoda.ee
Kutsetunnistus on dokument, mis tõendab, et on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised.
Esimeseks sammuks kutsetunnistuse taotlemisel on selgitada, kas on välja töötatud vastava eriala kutsestandard. Kutsestandarditega saab tutvuda www.kutsekoda.ee hallatavast kutseregistrist.
Kõige paremaks nõustajaks on Teie eriala ühendus.
Kutseoskuste hindamine toimub eri kutsete puhul erinevalt. Okuste ja teadmiste hindamiseks võib kutse andja kasutada järgmisi meetodeid:
portfoolio ehk õpi- või töömapp,
intervjuu,
tööandja iseloomustus ja tööülesannete kirjeldus,
töökohal jälgimine,
täiend- või lisakoolituse tunnistus,
kutseeksam jm.
Lõpliku otsuse kutse andmise kohta teeb kutsekomisjon.
Positiivse tulemuse korral väljastatakse kutsetunnistus, mis tõendab, et oskused ja teadmised vastavad taotletud kutsele.
Iga otsuse (nii negatiivse kui positiivse) korral on taotlejal õigus saada tagasisidet ja infot otsuse kohta. Mitterahuldava otsuse puhul on taotlejal õigus otsus vaidlustada. Apelleerimise kord on kindlaks määratud vastava kutse andmise korras.
Suur osa kutseid on tähtajalised. Kutse taastõendamiseks on reeglina tarvis käia täiendkoolitusel ja esitada tõendusmaterjali töökogemuse kogumise kohta. Kutse taastõendamiseks tuleb pöörduda enne kutsetunnistuse aegumise tähtaega kutse andja poole. Oma kutse andja leiate www.kutsekoda.ee kutseregistrist.
Kitsendused
Mitmetel kutsetel, mis on seotud kõrgendatud riski või ohtlikkusega (nt elektrikud), nõutakse täiendavaid tunnisusi või litsentse (nt tõend läbitud esmaabikursuse kohta) või seab töö iseloom mitmeid lisatingimusi: nt ehitaja peab taluma kõrgust, karjäärinõustaja töö eeldab väga head suhtlemisoskust jne.