Eesti Inseneride Liit on üle saja aasta seisnud Eesti ühiskonna arengu ja riigi julgeoleku eest.

  1. aastal asutatud Eesti Inseneride Ühing andis suure panuse noore vabariigi arengusse ning koolitades tugevaid ja julgeid insenere toetas Eesti ühiskonna järjepidevat edasiminekut. Oluline on rõhutada noore vabariigi valitsuse julgust ja tervikpildi nägemisvõimet ja mõistmist, et Eesti iseseisvuse tagatiseks on tehnoloogiline areng riigikaitses. Selline vastutuse võtmine ja riigimehelikkus päädis erakordse otsusega tellida Eesti kaitseks kaks allveelaeva: nr 705 ja nr 706. Noore Eesti riigi inseneride roll ja teadmised sellise vastutusrikka otsuse tegemisel olid märgilise tähtsusega, mida tuleb arvestada ka tänases geopoliitilises olukorras.
  2. juulil 1936 Vickers-Armstrong Ltd laevatehases vette lastud allveelaevad said nimeks Kalev (705) ja Lembit (706) Eesti rahvuspärimuse ja tugevuse kandjad.

Tulenevalt meie riigi väiksusest on paljud edukad Eesti insenerid pidanud ajalooliselt omandama oma hariduse väljaspool Eestit, et tuua võõrsil saadud teadmised tagasi kodumaale ning sellega rikastada kohalikku inseneeriat ja ühiskonda. Suurepäraseks näiteks on insener Konstantin Zereni teekond Riia Polütehnilisest Instituudist Eesti juhtivate inseneride hulka ning tema osalemine Eesti Inseneride Ühingu asutamises 1921. aastal. Üheks tema silmapaistvamaks tööks oli Tartu Vabadussilla projekteerimine ja ehitamine, mis kestis 1924. aasta maikuust kuni 4. jaanuarini 1926, mil uus sild avati liiklusele.

Kahjuks katkes Vabadussilla ajalugu neljakümnendatel aastatel ning sild taastati lõplikult alles 29. juulil 2009 ja nimeks kinnitati taas „Vabadussild“.

Insener Konstantin Zeren (punase ringiga) Riia Polütehnilises Instituudis 1909 ja Eesti Inseneride Ühingu juhatuses 1921.

Nagu katkes Eesti Vabariigi areng 1940. aastal, nii katkes ka samal ajal Eesti Inseneride Ühingu tegevus aastateks, kuni 10. detsembril 1988 kogunesid Tallinnasse julged insenerid, kelle südames hõõgus vabaduse tuli. Taastati Eesti Inseneride Ühingu järjepidevus ning asutati tolleaegse Tallinna linnapea Ivar Kallioni toetusel Eesti Inseneride Liit. Esimese presidendi valikul loodi sümboolne järjepidevus, kui Eesti Inseneride Liidu esimeseks presidendiks valiti professor Harald-Adam Velner, kelle isa, Tehnikaülikooli professor August Velner, oli Eesti Inseneride Ühingut juhtinud esimese vabariigi ajal kuni 1940. aastal ühingu okupatsiooniaegse lõpuni.

Nii on kujunenud omapärane sündmuste ahel, kus Eesti Inseneride Liidul on justkui kaks algust: 1921 ja 1988. Oluline on rõhutada järjepidevust ning inseneride rolli Eesti ühiskonnas. Tänases majanduslikus ja geopoliitilises olukorras on inseneride roll üha kasvamas, kandes otsest vastutust nii haridussüsteemi jätkusuutlikkuse kui ka riigikaitseliste otsuste tegemisel. Tehnoloogiaajastul on üha olulisem teadvustada inimese võimet luua masinaid ja seadmeid, mis muudavad meie elu paremaks, ent samal ajal peame olema valmis kaitsma Eesti ühiskonda ja inimesi tehnoloogiliste kriiside või rünnete eest!

Järjepidevuse tagamiseks peame jagama oma teadmisi noorte kolleegidega, et meie tehtud heateod ning ka eksimused saaksid õiglaselt ja professionaalselt edasi antud.

Selleks, et tulevikus oleks kellele Eesti inseneeriapärandit edasi anda, peame ise tegelema järelkasvuga ning üha enam väärtustama laste loovust ja sütitama nende huvi füüsika, keemia ja matemaatika vastu. Peame arvestama laste eripärade ja mitmekesisusega, sest just see on oluline osa sellest, mis teeb Eestist turvalise ja kindla elupaiga ning annab pidevat hoogu Eesti inseneeria arengule.

Õnnitlen kõiki Eesti insenere ja soovin lennukaid ideid Eesti heaks!

EUR ING Enn Kerner

juhatuse liige

© Eesti Inseneride Liit MTÜ