Hain Dengo ja Eesti Termotehnika
Sellel nädal käis EIL külas kaugkütte valdkonnas tegutsevas ettevõttes, Eesti Termotehnikas. Eesti Termotehnika tegeleb soojussõlmede kavandamise ning valmistamisega. Selleks, et rohkem Eesti Termotehnikast teada saada, pöördus EIL Eesti Termotehnika juhi, Hain Dengo, poole. Uurisime rohkem Haini teekonna kohta Eesti Termotehnikasse, viies Hainiga läbi väikese intervjuu.
1) Rääkige natukene endast lähemalt: Kes Te täpsemalt olete ja millega tegelete?
Olen Hain Dengo, töötan ettevõttes Eesti Termotehnika, kus olen tegelenud soojussõlmede projekteerimise, valmistamise ja arendamisega ning erialaste, soojussõlmi puudutavate normide välja töötamise ja koolitustega Eestis ja idanaabrite riikides (Valgevenes) juba 30 aastat.
Õppisin Väike-Maarja Keskkoolis, kõrgharidus sai omandatud 1987.-1992. aastatel, algselt Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI), lõpetamisel juba nime muutuse läbi teinud Tallinna Tehnikaülikoolis – soojusenergeetika erialal (dipl. insenerina).
Valik minna õppima TPI-sse sai tehtud keskkooli lõpuklassis. Tolle aja riiklike plaanide järgi pidi Pandiverre tulema fosforiidikaevandus. Kaevandusinseneri eriala tundus olevat mõistlik valik, töökoht oleks olnud pea kodukoha kõrval.
Paar aastat varem kaalusin ajaloo- või keemiaalast elukutset. TPI-sse sai sisseastumiseksamid tehtud juba 1985. aastal kaevandusinseneri erialale, aga tolle nõukogude aja nuhtlus, sõjavägi, viis kõrgkoolist kaheks aastaks eemale Ukrainasse Tšernihivi linna aega teenima. Tagasi tulles oli alanud „fosforiidisõda” ja tudengite vähesuse tõttu kavanduseriala ei avatud, ainus valik oli soojusenergeetika eriala ja nõnda see jäigi… täna ei kahetse seda.
Kolmandast kursusest alates töötasin peale päevaseid loenguid soojusenergeetika kateedri laboris, lävisin igapäevaselt eriala õpetavate juhendajate, dotsentide ja professoritega, mis oli huvitav ja igati kasulik – õpetlik. 1992. aastal inseneridiplomi saamise järgi astusin magistriõppesse, (vastavalt tolle aja hariduskorralduste iseärasustele). Samal aasta sügisest alates osutus võimalikuks sõita end täiendama Saksamaale Ruhri Ülikooli Bochumis. Sakslased ei saanud kuidagi aru, miks juba diplomeeritud insener õpib edasi magistriõppes, mis neil oli haridussüsteemis madalam aste. Eesti taasiseseisvunud vabariigis oli süsteem teistpidi… Saksamaal koheldi meid kui insenere – ülima lugupidamisega.
Täna oman kutsekvalifikatsiooni volitatud soojusenergeetikainsener tase 8, spetsialiseerumisel „soojusallikad ja soojuskeskused”. Olen aastast 2000 Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühingu (EKVÜ) ja 2005 Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) liige, alates 2021 ka ESTIS juhatuse liige.
2) Kuidas sattusite Eesti Termotehnikasse?
Oma töökohta sattusin juhuslikult kursusevenna soovitusel aastal 1993. Katseaeg oli üli-lühike, vaid 1 päev, kui andsin juhatajale teada, et töö on meele järele ja saan hakkama. Järgmise aasta algusel oli tegemisi juba nii palju, et magistriõppe programm jäi pooleli.
Ettevõte Eesti Termotehnika loodi 1989. aastal Eesti–Soome ühisfirmana avatavat tüüpi plaatsoojusvahetite ja soojussõlmede tootmiseks selle aja Nõukogude Liidu territooriumile. Eesti Termotehnika oli esimene Eesti plaatsoojusvahetite ja nende baasil soojussõlmede projekteerija ja valmistaja kogu Nõukogude Liidus. Tol ajal olime kolmas registreeritud ühisfirma välismaailmaga, täna pea ainukesena tegutsev. Esialgne põhitoode, tihenditega avatavat tüüpi plaatsoojusvaheti ETSS, arendati välja koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (endine TPI). Esimene täiskomplektne soojussõlm valmis aastal 1991. Alates esimest soojussõlmest on kasutusel kartoteek toodetud sõlmede kohta.
Moskva ja Peterburi McDonalds’i hoonetele (20 aastat tagasi) sai tehtud eriprojekti järgi soojussõlmed, mille erinevad osad töötasid suvel ja talvel nõutud temperatuuridel. Tagamaks õiget töörežiimi tuli teatud kraanid sulgeda ning teised avada suve ja talveperioodil (protsess oli keerukas ja me koostasime juhendi kraanidega opereerimise kohta). Aastat 5 tagasi helistati ja küsiti ega meil seda juhendit olemas pole, neil oli see kaduma läinud… meil oli see olemas…
Aastal 1994 olime Baltimaade suurim soojussõlmede tootja. Valmistasime eriotstarbelisi, vastavalt tellija soovidele projekteeritud, soojussõlmi, kvaliteedis ei jäänud juba sel ajal alla Põhjamaades toodetavatele. Aastal 1995 üllitati Eesti Termotehnika kollektiivi poolt esimene kokkuvõtlik eesti- ja venekeelne soojussõlme juhendmaterjal „Soojusvahetist soojussõlmeni“. Projekteerijad hakkasid meil tihedalt külas käima, et saada teavet uute soojusvahetite, automaatikasüsteemide ja pumpade valiku ja tüüpide kohta. Kustutamaks seda infonälga, koostasime väikese brošüüri ja jagasime seda tahtjate vahel.
1999. aastal koostati Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) poolt mahukas soojussõlme projekteerimist, valmistamist ja kasutamist reguleeriv raamat „Soojussõlmed – juhised ja eeskirjad” (korrigeeritud aastatel 2007 ja 2019). Materjalide koostamisel ja korrigeerimisel on osalenud ka Eesti Termotehnika spetsialistid.
3) Kas Eesti Termotehnika tegutseb ka välisturul?
Ettevõte oli juba loomisest alates orienteeritud eksportima 70-90% toodangust välismaale: nõukogude ajal naabervabariikidesse, hiljem ka muudesse maadesse. Täna on Eesti Termotehnika tugev riiklikus sektoris: haiglad, lasteaiad, koolid, vanglad ja kirikud, erasektoris: ostukeskused ja korterelamud, militaarvaldkonnas: kasarmud ja muud eriotstarbelised hooned. Turud on jagunenud järgnevalt: Rootsi – Norra 55%, Kanada – USA (ookeanitagused maad) – 20%, Baltimaad koos Eestiga 20%, muud riigid 5%.
Omame vastavaid teadmisi ja oskusi, oleme valmistanud soojussõlmi on üle kogu maailma: Venemaale (Moskva Kreml), Kasahstani uude pealinna Astanasse, Armeenia Etšhmiadzini kloostrisse, Hiina Xinjiangi (2008. a olümpiamängude objektile), Valgevenesse (Hiina projektidesse Minski linnas), Austraalia Sydneysse, Leetu (Telšiaisse), Lätti (Riia, Madonasse, Jelgavasse), Taani Kopenhaageni lennujaama, Rootsis Volvo tehasesse ja Göteborgi linna, Soome, Kanadasse, USA-sse ja Vaikse- Ookeani tagustele saartele jne.
2001. aastast alates kehtib ettevõttes kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9001-2015 (algselt ISO 9001-2008) ja aastast 2019 alates kehtib KIWA poolt väljastatud sertifikaat Eesti Termotehnika võimekuse kohta toota soojussõlmi EL direktiivi 2014/68/EU mooduli D1 järgi.
4) Kui palju inimesi Teil firmas töötab? Mis on Teie firma noorte osakaal?
Eesti Termotehnika omab Sauel kontori- ja tehasehooneid, ettevõttes töötab 15 inimest, kellest 5 on kõrgharidusega insenerid, kolm lausa soojusenergeetika taustaga. Kahjuks on noorte, kuni 35 aasta vanuste, töötajate osakaal ainult 29%. Keskmine Eesti Termotehnika töötaja vanus on 51,5 aastat.
5) Mida ütleksite noortele, kes oleksid huvitatud Eesti Termotehnikast töötamisest, aga on natukene arad?
Noortele õppivatele inseneridele, kes on huvitatud soojussõlmedega seonduvast tööst, soovitan julgelt meie poole pöörduda. Soojussõlmi valmistavaid ettevõtteid ei ole palju, seetõttu on selles valdkonnas tegutseva inimese teadmised ja kogemused unikaalsed. Töö on mitmekesine ja tänu objektidele ja tellijatele üle kogu maailma saab piisavalt suhelda, kogemusi vahetada ja silmaringi suurendada.
1989. aastal taasasustati üliõpilaskorporatsioon Tehnola, mille liige olen sellest ajast. Soovitan kindlasti õppivatel tudengitel korporatsiooni- ja seltsielust osa võtta, sest tekkiv sõpruskond, arenev maailmavaade ja vilistlaste poolt edasi antavad elu- ja töökogemused on tulevikus väärtused, mida mujalt ei saa.
