Eelmisel neljapäeval 8.02 korraldas Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudis insenerivaldkonna infopäeva, kus arutleti insenerivaldkonna tulevikusuundade ja koostöökohtade üle ning tutvustati Eesti Maaülikooli pakutavaid võimalusi ja valdkonna edulugusid. 

Seminaril esimest poolt täitsid erinevad ettekanded.  Andri Haran Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi tutvustas uut tööstusplaani ning rõhutas, kui oluline on eesolevate muutuste tuules inseneride järelkasv. Sama tähendas oma ettekandes ka Veljo Konnimois, Eesti Tööandjate Keskliidu haridusvaldkonna juht. Ta tõi välja, et TAIE 2035 raames seatud eeskmärkide saavutamiseks on meil vaja juba täna vaja toetada oluliselt rohkem noorte tehnoloogia huvi. Euroopa innovatsiooniliidriteks ning tõsta 2035. aastaks tootlikkus 110% Euroopa Liidu keskmisest, on meil vaja mitte protsendinumbri võrra vaid kordades rohkem insenere. Kai Treier Haridus ja Teadusministeeriumist andis ülevaate insenerihariduse väljakutsetest ja arendustegevustest ning andis ülevaate ka hiljuti käivitunud inseneriakadeemiast. Ta tõi välja, et Inseneriakadeemia raames tehakse suuri investeeringuid ning loodab, et igas etapis kavandatud tegevused annavad inseneride järelkasvu tõusuks vajaliku tõuke. Margus Arak, EMÜ metsanduse ja inseneeria instituudi õppedirektor ja EILi juhatuse liige andis sisuka ülevaate Eesti Maaülikooli tänasest panusest inseneride ettevalmistusse ning tutvustas inseneriakadeemia raames kavandatavaid tegevusi. Senisest enam tehakse koostööd üldhariduskoolidega. Vahur Põder, EMÜ lektor, enegeetika doktor ning AS Tari KVVK grupi juht, tõi oma ettekandes välja, et tööstuse ja tehnoloogia kiire arengu juures on meil õige pea vaja insenere erialadele, mida täna veel eksisteeri. Tema näeb, et tulevikus on  insenerihariduses oluline tugev baas, mille põhjal hiljem spetsialiseerutakse väga spetsiifilistele erialadele. 

Paneeldiskussioon

Päeva lõpetas paneeldiskussioon, kus  Andri Haran (MKM), Veljo Konnimois (EML, ETKL), Kristi Raudmäe (Haridus ja Teadusministeeriumi) , Mati Raamat (Tartu linna insener) ning ka meie liidu juhatuse liikmed Enn Kerner (Eesti Inseneride Liit, Grafitek), Margus Arak (EMÜ), diskuteerisid insenerihariduse tuleviku üle. Küsimused, millele otsiti vastust, olid

• Kuhu suundub inseneeria? 
• Kuidas populariseerida inseneri kutset?
• Kas insenerile on vaja õpetada matemaatikat ja füüsikat? 
• Diplom ja (esma)kutse – milleks? 
• Tartu kui heade insenerilahenduste teenäitaja

Kuna teema on lai ning mahukas ning aeg piiratud jäid viimased küsimused seekord kõrvale, Üldiselt jäi aga diskussioonist kõlama, et inseneri teekond saab alguse juba lasteaiast ning selleks, et huvi hoida, tuleks oluliselt rohkem pöörata tähelepanu STEM haridusele ja tehnoloogia tundidele, kuid täna on tehnoloogiatunnid jätkuvalt puutöö kesksed ja soopõhised ning tehnoloogiaklasside töävahendid pigem kesised. Samuti nõustuti, et füüsika ja matemaatika on inseneeria aluseks ning pakuti, et matemaatika paremaks mõistmiseks ja omandamiseks tuleks seda õpetada eluliselt ning siduda juba algklassides eakohaselt füüsikaga. Tähelepanu sai ka IKT ja Inseneeria valdkondade teatav konkurents samade õpilaste üle ning diskussioonist jäi kõlama, et kuigi on konkurents, on need valdkonnad tulevikus üha enam omavahel põimunud ning IKT kirjaoskus on inseneritöö jaoks vajalik. Kood on keel ning nagu Enn Kerner välja tõi peab olema ka masin, kes seda koodi loeb ja käsklust realiseerib ning selle masina teevad insenerid ja tehnilised spetsialistid.