10. märtsi hommik Saue Gümnaasiumis algas tavapärasest vuhisevamalt – vahetusjalanõusid sahistades sisenes koolimajja veidi alla 400 õpilase, kelle ees seisis põnev päev täis inseneri-üllatusi. Oli käes  inseneri infopäev, mis tõi koolimajja kokku oma ala tipud, tulevikutehnoloogia ja virgutava annuse ajukõdi.

Ettekanded, mis panid mõtte liikuma

Päev sai hoo sisse Karl Robert Lälli esitusega, kes tutvustas TalTechi tudengite arendatavat iseAutot. Selgus, et tudengid ei loo ainult teooriat, vaid päris neljarattalisi, mis peaaegu ise mõtlevad.

Teises saalis astus üles TalTechi tudeng Matilda Vitsut, kes jagas ausalt ja vahetult, milline näeb välja tudengielu materjaliteaduse erialal. Ta jagas, kuidas on õppida inseneriks, mida see tähendab, ja – mis ei jää vähetähtsaks – kuidas tudengina ka ellu jääda.

Seejärel tegi sisu- ja soojuspöörde Igor Krupenski, soojusenergeetika insener ja TalTechi õppejõud, kelle kaasahaaravas ettekandes sai selgeks, et torud, katlad ja soojusvahetid on palju põnevamad kui esmapilgul tundub ning iga soojatrassi taga on kindel teooria ja füüsika. Sama ajal auditooriumis rääkis Tudengivormeli meeskond, kuidas ehitati maailma üks parim tudengivormel.

Autitooriumis  lõpetas päeva Kaie Eha Tallinna Tehnikakõrgkoolist, kes rääkis innovaatilisest tootedisainist ja sellest, kuidas ringmajandus ei tähenda mitte ainult purkide sorteerimist, vaid päris disainitööd ja nutikat lähenemist nign aulas pani punkti TTK ehitustudengite trio, kes tutvustas, kuidas Tallinna Tehnikakõrgkoolis inseneriks õppimine käib.

Töötoad: kui inseneeria sai käed külge

Et kuuldu ei jääks ainult teooriaks, järgnes praktiline osa – töötoad, kus sai näpud mustaks, mõistuse kuumaks ja silmad särama. Tallinna Tehnikakõrgkooli erinevates töötubades sai ühendada elektriskeeme, panna proovile end erinevates ehitusinseneri rollides ning mõtestada lahti ringmajanduse tegelik väärtus ja olulisus. TÜ tööstusrobootika töötuba näitas robotkätt UR5, mis valmistas kohvi. Jah, päriselt. Ja kes tahtis, sai ka nänni. TalTechi sisekliima ja veetehnika töötuba selgitas, miks pole oluline kuidas vesi majja tuleb ning miks on oluline, et just insenerid need trassid projekteerivad. Eesti Maaülikooli töötuba viis osalejad inseneri rolli kvaliteedikontrollis – päriselt mõõdeti ja võrreldi, kas toode vastab standarditele.

Eesti Lennuakadeemia pani noored programmeeritud droonidega lendama – ja sihtmärkide tabamused olid muljetavaldavad. Rakett 69 teadusstuudiod näitasid, kuidas tuule abil generaator tööle saada. Plastpudelitest ja papist kerkisid tiivikud, mis oma loovuses kahvatuvad ainult õpilaste energiale. Taristuehituse liit tutvustas, kuidas sünnivad tänavad ja sillad – ning jagas ka auhindu. TalTechi eri töötoad viisid osalejad pabertorne ehitama, teede vastupidavust hindama ja inseneriülesandeid lahendama. Eesti Inseneride Liit viis läbi töötoa, kus ehitati masinaid, mis liikusid tuule jõul. Kaie Eha ringmajanduse töötuba mõtestas lahti, kuidas taaskasutus pole ainult moesõna, vaid võimalus disainida paremat tulevikku.

Minimess, mis polnud üldse mini

Infopäeval ei puudunud ka haridusmess, kus oma võimalusi tutvustasid Eesti Maaülikool, TÜ tehnoloogiainstituut, Eesti Lennuakadeemia, TalTech ning Tallinna Tehnikakõrgkool. Tudengid ja esindajad jagasid brosüüre, nänni, karjäärinõu ning veensid nii mõndagi gümnasisti, et inseneriks tasub saada küll.

Saue Gümnaasiumi inseneripäev oli kui miniinseneeriafestival – päev täis praktilist avastamist, vaimukaid arutelusid, tulevikku suunatud ideid ja tõelist õppimislusti. Kui keegi veel hommikul kahtles, kas inseneeria on tema jaoks, siis pärast drooni lennutamist, pabertorni püstitamist või robotkohvi oli kahtlejaid oluliselt vähem.

Südamlik tänu kogu Saue Riigigümnaasiumi kooliperele suurepärase vastuvõtu ja koostöö eest – teie avatus ja toetav õhkkond lõid ideaalse pinnase teadmiste jagamiseks ja uute ideede tekkeks. Täname siiralt ka meie koostööpartnereid ja toetajaid: Embach Ehitus, Ramm Ehitus ja Tallinna Tehnikakõrgkool – teie panus aitas viia inseneripisiku sadade noorteni.

Infopäeva töötoad toimusid Inseneriakadeemia programmi ja Eesti Teadusagentuuri teaduspopulariseerimise projektikonkursi toel ning Euroopa Liidu kaasrahastusel.