8. novembril tähistatakse maailmas STEAM õppe ehk MATIK õppepäeva ning Eesti Inseneride Liit koostöös Eesti Soojutekatehnikainseneride Seltsiga kuulutab selle puhul taas välja lustliku inseneeriaalase võistluse! Väljakutse saab alguse 8. novembril ning kestab 13. jaanuarini 2025! Võitjad kuulutame välja 27.01.2025 ning parimatest töödest tehakse näitus 8-9.04.2025 toimuvale Õpilaste Teadusfestivalile!
Soojusenergia ja hoonete kütmine on meie kliimas elu võimaldamiseks hädavajalik igapäevaselt vähemalt kaheksal kuul aastas. Soojus on mõnes mõttes nähtamatu – tihti on meie jaoks iseenesest mõistetav, et talvel tulles koju on tuba soe, ka kooli või tööle minnes saame varju väljas valitsevate külmade ilmade eest. Soojus või pigem selle puudumine tuleb meile meelde alles siis, kui kodu ei paku varju külma talve eest, kui ka koolitunnis peab õppimise asemel tegelema külma trotsimisega.
Seetõttu on tänavune Eesti Inseneride Liidu rahvusvahelise MATIK päeva väljakutse pühendatud soojusenergiale ja eelkõige selle saamisele!
- Oled lasteaialaps või koolijüts, vahet pole! Pane kokku oma kuni kuueliikmeline tiim, tutvuge ülesandega (all), tehke plaan ning asuge tööle!
- Mida loomingulisemalt on ülesanne lahendatud, seda väärtuslikum see on!
- Registreeri oma lahendus SIIN.
- Lisa registreerumisvormi tõendusmaterjali asukoha link (võid selleks kasutada Youtube, Dropbox, OneDrive, Google Drive või muud veebipõhist keskkonda)
- Žürii valib välja parimad võistlustööd, parimad saavad endale ägedad auhinnad!! Samuti lähevad need aprillis toimuvale Õpilaste Teadusfestivalile näitusele, kus toimub ka autasustamine!
- Kõiki osalejaid tunnustatakse diplomiga.
ÜLESANNE
Me kõik teame mitmeid viise kuidas soojust saada. Lihtsaim viis on teha tuli – praksuv lõke kaminas, mõnus lõkkeõhtu, küdev saunaahi – need on seotud tuled on meile tuttavad ja teame kuidas need meile sooja annavad. Tihti aga tuleb soojus meieni tuppa hoopis radiaatoritest, kus on soojuse toob meieni kuum vesi, mis on üles soojendatud hoopis kuskil mujal. Olgu selleks soojuse tekitajaks siis maja juurde kuuluv soojuspump, keskküttekatel keldris, naabruskonnas asuv katlamaja või hoopis koostootmisjaam linna teises otsas.
Soojas toas viibides me enamasti selle peale ei mõtle. Küll aga mõtlevad selle peale igapäevaselt soojusenergeetikainsenerid, kelle põhiülesandeks on kindlustada see, et vesi, mis toob soojuse igas kodus olevasse radiaatorisse väljuks katlamajast soojana ning jõuaks ka sinna radiaatorisse veel piisavalt soojana, et tuba soojaks kütta. Et kuum vesi jõuaks sihtkohta soojana on oluline torustik, mis kuuma vee radiaatoritesse viib, korralikult soojustada ehk siis moodustada torustiku ümber kaitsekiht, mis ei lase soojusel ära hajuda enne kui see kohale jõuab. Just nagu ei jahtu kuum tee ära termoses.
AGA NÜÜD VÄLJAKUTSE ÜLESANDE JUURDE!
Seekord tõmbategi teie päeha soojusenergeetikainseneri kiivri ning teie ülesandeks on projekteerida ja ehitada lahendus, mis edastab soojust katlamajast elumaja radiaatoriteni. Nagu ka päris elus, nii võite ka teie ülesandes kasutada soojuse edastamiseks torusid – millist toru aga kasutada, see on teie enda valik!
Mida pidada silmas?
- Katlamaja on see, kus aetakse vesi kuumaks! Mida kuumem seda parem! Mõelge, millega võiks teie katlamajas vett kuumaks (või lausa keema) ajada?
- Katlamaja peab asuma radiaatorist minimaalselt 2 meetri kaugusel (mõõdetuna horisontaalsel pinnal, vertikaalne kaugus ei lähe arvesse).
- Radiaatorisse tulnud vett peab olema võimalik termomeetriga mõõta, mistõttu võib radiaatoriks olla ka näiteks kauss, kuhu kuum vesi jookseb läbi soojaveetrasside jookseb.
- Kuum vesi peab liikuma katlamajast radiaatorisse mööda toru või voolikut. Toru või vooliku materjali, paksuse ja muud omadused tuleb teil aga ise valida!
- Võistlejad peavad oma lahenduse üles filmima ja videos peab olema nähtav radiaatorisse jõudva vee temperatuur loetuna termomeetrilt.
- Arvesta, et lahendus peab olema taasesitatav, sest just teie meeskonna töö võib sattuda Õpilaste Teadusfestivalil näitusele!
Loomulikult on lubatud oma lahendust muuta ilmekamaks – muuta katlamaja rohkem katlamaja näoliseks, ehitada radiaatori ümber kodu… lasta oma fantaasial lennata!!
Kuidas kujunevad ülesandes punktid?
Kokku võib saada ülesande eest 100 punkti.
- Video – kuni 30 punkti. Hindame video puhul selget esitust ja loomingulisust. Sõnum on selge ja on hästi aru saada mida on filmitud. Lahendus ja ülesande teostus on selgelt ja arusaadavalt videos näidatud ja arusaadavalt seletatud. Videoid hindavad ja nende eest panevad punkte Eesti Inseneride Liidu esindajad.
- Taaskäitlus – kuni 10 punkti. Taaskäitluse puhul hindame seda, et pärast ülesande sooritamist tekiks võimalikult vähe prügi või materjale, mida ei ole võimalik hiljem uuesti kasutada. Materjalide taaskäitluse teemat võib ka videos esile tuua ning näidata ülesande käigus tekkiva prügi kogust (või siis hoopis rääkida kuidas kõiki kasutatud materjale on võimalik hiljem uuesti kasutusse võtta). Taaskäitlust hindavad video põhjal ja selle eest panevad punkte Eesti Inseneride Liidu esindajad.
- Radiaatorisse jõudva vee temperatuur – kuni 60 punkti
Punktid p võistlejale vee temperatuuri eest arvutatakse järgmiselt:
Meie MATIK väljakutse on suurepärane võimalus näidata oma insenerioskusi, meeskonnatööd ja loovust! Valmistuge ehitama, katsetama ja avastama! 
MEESKOND
MATERJALID
Lehter (et kuum vesi valada torusse või voolikusse), anum, kuhu hiljem koguda radiaatorisse jõudnud kuum vesi, materjalid, millega toru soojustada (kui on soovi), ning selgelt loetava näiduga termomeeter.
