8. augustil korraldas Eesti Inseneride Liit koos ja Eesti Tööandjate Keskliiduga TalTechis STEAM teemalise arutelu, kus kohtusid Leedu Haridusministeeriumi STEAM koordinaator Simonas Šabanovas, haridusprogrammide The Millenium School juht Judita Šarpiene ja The STEAM Centre Network programmi esindaja Paulius Lukas Tamošiūnas, Shape Robotics tegevjuht Andre Reinhard Fehrn ning erinevad Eesti STEAM valdkonna esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist (HTM), Eesti Teadusagentuurist (ETAG), Haridus- ja Noorteametist (HARNO), EdTech Estoniast, Eesti Tööandjate Keskliidu (ETKL) Haridustöörühmast, Eesti Masinatööstuse Liidust (EML), et ühiselt arutada inseneride (laiemalt STEAM spetsialistide) puuduse probleemi, STEAM valdkonna populariseerimist formaalse ja mitte-formaalse hariduse kaudu, sellega kaasnevaid väljakutseid ning õppida üksteise headest praktikatest. 

Eesti on seadnud TAIE 2035 strateegiaga sihiks teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse tugevdamise, et suurendada ühiskonna heaolu, majanduse tootlikkust ning pakkuda konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi nii EestiEesti eksportivale tööstusele ja tugevdada rahusvahelist konkurentsi võimet. Strateegia raames keskendutakse teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele ning kõrgetasemelisele, mõjusale ja mitmekesisele teadusele. Samuti soovitakse Eesti ettevõtluskeskkonnas soodustada teadmusmahukat ettevõtlust, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Arvestades, et me soovime kasvatada tehnoloogia ja arengumahukate (välis)investeerigute mahtu, suurendada ekspordivõimekust ning saavutada Euroopa innovatsioonitabelis innovatsiooni liidri positsiooni, on meil kiirelt kasvav vajadus STEAM kompetentsidega – eesotsas tehnoloogia ja inseneeria taustaga inimeste järele. Demograafiline tegur (elanikkonna vananemine, madal sündimus) ja noorte kahanev huvi õppida LTT-aineid ja nendes oma haridusteed jätkata (OSKA raport 2020, 2023; Tuleviku Tegija Teekond, 2023) loob aga olukorra, kus meil ei ole piisavalt inimressurssi, et seatud eesmärke saavutada ning meie majanduskasv jätkab ka pikas perspektiivis trendi, mida oleme viimasel ajal näinud. 

Sarnases olukorras oli ka Leedu, kus leiti, et nende jooksva arenguplaani (2021-2030) eesmärkide nagu biotehnoloogia ja töötleva tööstuse osakaalu tõstmiseks SKPs, jätkusuutliku tarbimise ja tootmise toetamiseks ning IKT infrastruktuuri arendamiseks ei ole täna piisavalt inimesi ning ka koolipingist ei ole noori peale tulemas, sest huvi LTT aineid õppida on madal. Seda peegeldavad ka PISA testid ja riiklikud matemaatika eksami tulemused põhikooli III ja gümnaasiumi astmes. Leedu otsustas läheneda probleemile eesotsas formaalhariduse kaudu, võttes eesmärgiks suurendada STEAM osakaalu üldhariduse ainekavades, toetada õpetajaid selle rakendamises ning pakkuda koolidele vajalikke ressursse toetava ja inspireeriva õpikeskkonna loomiseks. 

Eesti on tänu ETAGi TeaMe programmidele ja erasektori algatustele aktiivselt tegelenud teaduse populariseerimisega. Formaalhariduses on seni olnud STEAMi toetamine pigem tagaplaanil. Leedu on võtnud fookusesse suurema pildi ning on tänaseks käivitanud mitu üldharidusse suunatud STEAM programmi, mille raames investeeritakse kokku ligemale 400 miljonit eurot. Leedu on määranud riiklikes ainekavades LTT tundide praktika osakaaluks 40% ja on lisamas riikliku õppekavasse inseneeria õppeaine ning avanud haridusministeeriumis STEAM koordinaatori positsiooni, kelle tööks on vastudada erinevate STEAM valdkonna osapoolte tegevuste, ressursi jaotuse järelvalve ja koordineerimise eest nii formaalse kui ka mitte formaalse hariduse raames. 

Teisipäevasel kohtumisel tutvustas Leedu ministeeriumi STEAM koordinaator Simonas Šabanovas Leedu STEAM süsteemi võimendusplaani, mille aluseks oli koos sidusrühmaga olemasoleva süsteemi kaardistamine, ühise STEAM definitsiooni leidmine ja eesmärkide seadmine ning sellest tulenevalt tegevusplaanide loomine ja rahastusvõimaluste leidmine. Süsteemi järgi on juba käivitatud maakondlike STEAM-keskuste programm, mille raames luuakse kokku kümme 2-3 laboriga STEAM keskust. Need keskused on avatud koolidele praktiliste tundide läbiviimiseks ja huvitegevuse arendamiseks, kuid need toimivad ka õpetajate koolituskeskuse, materjalipankade ja tulevikus ka 4-klassilise tehnoloogia huvikoolina 9-12. klassi õpilastele. Seni kõige suurem haridusprogramm on The Millennium Schools’ Programmi, mille eesmärgiks on vähendada hariduslikku ebavõrdsust Leedus. Programmi 4 fookusvaldkonnast üks mahukamaid on STEAM õppe arendamine. The Millennium Schools’ programmi raames investeeritakse koolidesse kokku 210 miljonit eurot ning kaasatud on 270 kooli 58st KOVist 60st. Rahastuse alla kuuluvad muu hulgas ka õpetajate koolitused, investeeringud koolide STEAM vahendite soetamisse ja õpikeskkonna arendamisesse, kuid lisaks koolidele suunatakse raha ka kohalike omavalitsuste juurde STEAM koordinaatorite/saadikute palkamisse, kelle tööks on kooli programmide realiseerimise toetamine, järelvalve ning koostöö koordineerimine. 

Shape Roboticsi tegevjuht Andre Reinhard Fehrn (Taani)  andis ülevaate Rumeenia 2021. aasta 200 miljonilisest investeeringust STEAM hariduse arendamisesse, kus otsustati PNRR projekti raames luua koolidesse tehnoloogialaborid, et tõsta õpilaste ja õpetajate tehnoloogilist kirjaoskust ning arendada 21. sajandi oskusi. Hetkel on loodud laborid 80 kooli, kuid 2024. aasta lõpuks kasvab see arv üle tuhande. Tegemist on identsete STEAM laboritega, mis on varustatud tipptasemel tehnoloogiaga, et soodustada praktilist õpet ja loovust. Laboritega kaasneb ka õpetajate koolitamine, riikliku õppekavaga seotud õppematerjalid ja tunnikavad, mis toetavad õpetajatel efektiivselt STEAM õpet rakendamist ja võimaldavad neil seda edukalt jätkata ka siis, kui nad kooli vahetavad. 

Margus Haidaki (HTM) sõnul on Eestis STEAM valdkonna süstemaatiliselt toetamise teema kompleksne, sest ühelt poolt on sellega pikalt tegeletud, kuid fookus on selgelt olnud IKT suunal ja see on andnud ka väga häid tulemusi. Progetiigri ja Tiigrihüpe programmide tegevuste tulemusel on meil IKT tudengite arv kasvanud 5%lt 10% le, kuid IT edu ja populaarsus on paratamatult mõjutanud inseneeria tudengite arvu. Ta tunnistas, et inseneride puuduse probleem on suur ning kinnitas, et ministeerium käivitab erinevaid tegevusi selle probleemiga tegelemiseks (näiteks Inseneri Akadeemia käivitamine ja LTT töörühma loomine), kuid tõdes, et selle teema osakaal  ja roll üldhariduses on seni veel selgelt määratlemata. 

Ühise arutelu tulemustel leiti, et täna Eestis STEAM õppe rakendamisel mitmeid väljakutseid nagu STEAM valdkonna ainete õpetajate toetamine, ainekavade üldsõnalisus, üldise mõtteviisi muutmine ja teadlikkuse tõstmine õpetajate ja kooli juhtkonna seas, erinevate osapoolte vaheline kidar kommunikatsioon ja kesine koostöö. Nõustuti, et meil on ka Eestis vaja üle vaadata STEAM definitsioon, kaardistada tänane olukord ja arengukohad ning erinevate osapooltega koos töötada välja terviklik ja süstemaatiline STEAM valdkonda toetav plaan, mis hõlmaks nii üldharidust, huviharidust, et meil oleks teadlasi ja insenre,  kes 2035. aastaks meid Euroopa innovatsiooni liidiriteks viivad. 

Leedu ja Rumeenia STEAM-hariduse initsiatiiv kajastab kõrgendatud huvi tehnoloogia ja inseneeriat puudutavate valdkondade vastu. See näitab ka pühendumist haridusele, mis valmistab noori ette kaasaegseks maailmaks ning aitab vähendada inseneride ja tehnoloogiaekspertide puudust. Riiklikud investeeringud laboritesse, õpetajatesse ja õppekavadesse on olulised sammud, et tagada valdkonna jätkusuutlik areng ja seeläbi ka riigi konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil ning nagu kohtumisel erinevad Eesti osapooled kinnitasid, on meil nende kogemustest ja programmidest kindlasti õppida. Teema vajab ka Eestis kiiremat sekkumist, sest oleme täna olukorras, kus iga teise põhikooli lõpetaja huvi reaalaiete vastu on kadunud. Kui me soovime, et meie STEAM spetsialistide osakaal 12 aasta jooksul kasvab, peaks juba 2 aasta pärast olema pôhikooli lôpetajate märgatavalt rohkem inseneeria – ja teadusehuvilisi. Teisipäevase kohtumise lõpus lepiti kokku järgmised sammud ning jätkukohtumised nii Eesti osapoolte vahel kui ka väliskülalistega toimuvad juba sellel sügisel. 

Väliskülaliste visiit oli kahepäevane ning esimese päeva raames tutvustati väliskülalistele Eesti edukaid STEAM valdkonda populariseerivaid ettevõtmisi nagu Rakett69 ja nende teadusstuudio,  Solaride programmi ning Merkuuri mobiilset tehnoloogialaborit.   

Teisipäevasel kohtumisel osalesid Haridus ja Teadusministeeriumist asekansler Renno Veinthal, Haridus ja Teadusministeeriumi Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak, ETAGist TeaME 3.0 programmijuht Kaidi Meus, HARNOst ProgeTiigri programmijuht Kirke Kasari ja IT Akadeemia juht Signe Ambre, Eesti Inseneride Liidust president Igor Krupenski, asepresident Enn Kerner ning inseneride järelkasvu projektijuht Kristi Kuusemets, EdTech Eesti juhatuse liige Märt Aro, Eesti Masinatööstuse Liidust tegevjuht Raul Kütt ning ettevõtjatest nõukogu liikmed Veljo Konnimois, Rain Johanson, Oliver Mets, Lauri Soosaar ja Toomas Tammer, Eesti Tööandjate Keskliidust Raul Aron, Shape Roboticsist tegevjuht Andre Reinhard Fehrn  ja Baltikumi esindaja Janne Kivila. Päeva modereeris Startup Estonia süvatehnoloogia projektijuht Vaido Mikheim.