29.09.2026 tähistas Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) oma 40. aastapäeva väärika ja vaimsusest kiirgava juubelikonverentsiga „Ise kasvatame oma lapsed“.

Tegemist on auväärse keskeaga, mille jooksul on VHK oluliselt kujundanud ja rikastanud Eesti haridusmaastikku. Vähesed on teadlikud, et VHK piire kompav ja uuenduslik haridusmudel on olnud üheks oluliseks mõtte- ja kogemuslikuks tugisambaks Eesti põhikooli- ja gümnaasiumihariduse kujunemisel.
Seda suurem on Eesti Inseneride Liidu tänu ja alandlikkus kaheksa aastase koostöö ja partnerluse eest, mille kaudu oleme saanud toetada erineva tausta ja võimalustega laste ning noorte teekonda tehnoloogia ja inseneeria maailma.
Igal Eesti inseneril tasub aeg-ajalt astuda välja oma igapäevasest rutiinist ja vaikivast mugavusest ning pühendada aega koolilastele ja -noortele. Koos nendega saame just avastada maailma, kus piirid ei ole ette antud, ning lahendada igapäevaelulisi füüsika- ja keemianähtusi, kasutada emakeelt mõtete edasiandmiseks ja matemaatikat maailma seaduspärasuste kirjeldamiseks.
Siinkohal on sobiv meenutada emeriitprofessor Ülo Vooglaid’i mõttekäiku:
haritlaskond on riigi ja ühiskonna eest vastutav eliit!
Kas meie, inseneridena, oleme valmis seda kaasvastutust kandma?
Saame seda teha, panustades Eesti haridusse ja tööstusse, luues teadmisi, väärtust ja uut majanduslikku rikkust, et Eesti riigi tulubaas oleks tugev ning ühiskonna ühine jõukus kasvaks.
Tema Ekstsellents piiskop Philippe Jourdan sõnastas juubelikonverentsil koolis õppimise sügavama väärtuse: haridus ei ole üksnes teadmiste omandamine, vaid kannab endas suuremat pilti.
Laps õpib koolis lisaks teadmistele ka suhtumist üksteisesse, mõtestama iseennast ja maailma, õppides kasvama inimeseks ning arenema inimväärikust väärtustaval teel.
Siinkohal on huvitav märkida, et Tema Ekstsellents piiskop Philippe Jourdan on Sorbonne’i Ülikooli matemaatika- ja füüsikateaduskonna vilistlane, kaunis näide sellest, kuidas teadus, haridus ja vaimsus võivad inimese eluteel üksteist täiendada.
Teatripedagoog ja Theatrumi looja Lembit Peterson sõnastas juubelikonverentsil suurepärase mõtte:
vaikuses sünnivad vaimu viljad!
Need sõnad puudutavad hariduse üht kõige sügavamat olemust, tõeline haridus ei sünni üksnes teadmiste edasiandmisest vaid vajab aega, kohalolu, usaldust ja vaikust, milles inimesel on võimalik mõtiskleda ja kujuneda.
Hariduslik areng peab algama harmoonilises seoses lapse esimese ja kõige olulisema ühiskonnaga – perekonnaga. Alles seejärel lisanduvad teised ühiskonna vormid ja institutsioonid.
Metafüüsilises mõttes kuuluvad lapsed vanematele ning haridusteel usaldavad vanemad osa oma vastutusest koolile ja õpetajatele. See usaldus on püha ning eeldab koolilt enamat, kui pelgalt teenuse osutamist, vaid eeldab vastutust lapse inimese- ja maailmapildi kujunemise eest.
Viimase kümnendi jooksul on Eesti hariduses olnud hetki, kui kooli on käsitletud liialt teenusepakkujana ja õpetajat teenindajana. Sellise mõtteviisi muutmine ei ole lihtne. Ometi saame alati paremini.
Usalduslik koolikeskkond, vaimselt terve haridusruum ning õpetaja väärikus on need alustalad, millel saab kujuneda ja kasvada lapse teadmiste, iseloomu ja vaimu rikkus.
Ainult nii saame kasvatada tugevale rahvuskultuurile toetuvat Eesti ühiskonda, kus hariduslik võrdsus ei tähenda üksnes võrdseid võimalusi, vaid ka iga lapse ainulaadset väärikuse tunnustamist. Vastutust kandes anname lapsele selle, mida ükski õppekava üksi ei suuda pakkuda: turvatunde, kuuluvuse ja usu sellesse, et tema elul on tähendus.
Kool ei ole teenindusasutus! Õpetaja ei ole teenindaja!
Haridus on ühine vastutus ja usaldus, mille kaudu antakse edasi mitte ainult teadmisi, vaid ka rahvuskultuuri, väärtusi ja vaimu.
Endine VHK koolijuht ja üks kooli asutajatest Kersti Nigesen viitas olulisele Eesti põhiseaduslikule põhimõttele (§ 27):
perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
See põhimõte tuletab meile meelde, et lapse kasvamise ja hariduse keskmes ei ole süsteem, vaid inimlaps, tema perekond, õpetaja ja neid ühendav usaldus.
Võib-olla ongi see VHK neljakümne aasta üks suuremaid sõnumeid: haridus ei ole pelgalt teadmiste kogumine.
Haridus on inimese kujunemine ning inimese kujunemine on alati vaimu, kultuuri ja vastutuse kujunemine.
Palju õnne Eesti Inseneride Liidu nimel
EUR ING Enn Kerner
juhatuse liige
Eesti Inseneride Liit valis kaks asepresidenti
EIL juhatus valis 7. oktoobril Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimunud koosolekul presidendi ettepanekul liidule kaks asepresidenti: Andres Piirsalu ja Leo Rummeli.
Asepresidentide valik on osa uue presidentuuri laiemast eesmärgist muuta liidu tegevus aktiivsemaks ja kaasatumaks. Selleks liigub juhatus täpsema spetsialiseerumise poole: vastutus jaguneb meeskonnas ning igal töögrupil on oma juht.
Andres Piirsalu on olnult varasemalt Eesti Ehitusinseneride Liidu esimees, pikaajalise juhtimiskogemusega nii ettevõtluses kui ka erialaliidus. Asepresidendina vastutab ta kutse ja kvalifikatsiooni eest ning seob selle valdkonna liidu rahvusvahelise koostööga.
Leo Rummel on varem olnud EIL-i president ja on sellest ajast saadik aktiivselt juhatuses tegutsenud. Tal on süsteemne ülevaade liidu protsessidest ja töökorraldusest ning pikk juhikogemus ettevõtluses. Tema vastutusvaldkondadeks jääb organisatsiooni sisemine toimimine ja rahastus.
„Tugev liit vajab tugevat meeskonda. Andres ja Leo toovad juhatusse kogemuse ja vastutustunde, mis aitab meil liikuda kiiremini ja selgemalt.” – Cathy-Liis Põlluveer, EIL president
Soovime Andresele ja Leole palju edu ja jõudu uues rollis!
Palju õnne Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium!
29.09.2026 tähistas Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) oma 40. aastapäeva väärika ja vaimsusest kiirgava juubelikonverentsiga „Ise kasvatame oma lapsed“.
Tegemist on auväärse keskeaga, mille jooksul on VHK oluliselt kujundanud ja rikastanud Eesti haridusmaastikku. Vähesed on teadlikud, et VHK piire kompav ja uuenduslik haridusmudel on olnud üheks oluliseks mõtte- ja kogemuslikuks tugisambaks Eesti põhikooli- ja gümnaasiumihariduse kujunemisel.
Seda suurem on Eesti Inseneride Liidu tänu ja alandlikkus kaheksa aastase koostöö ja partnerluse eest, mille kaudu oleme saanud toetada erineva tausta ja võimalustega laste ning noorte teekonda tehnoloogia ja inseneeria maailma.
Igal Eesti inseneril tasub aeg-ajalt astuda välja oma igapäevasest rutiinist ja vaikivast mugavusest ning pühendada aega koolilastele ja -noortele. Koos nendega saame just avastada maailma, kus piirid ei ole ette antud, ning lahendada igapäevaelulisi füüsika- ja keemianähtusi, kasutada emakeelt mõtete edasiandmiseks ja matemaatikat maailma seaduspärasuste kirjeldamiseks.
Siinkohal on sobiv meenutada emeriitprofessor Ülo Vooglaid’i mõttekäiku:
haritlaskond on riigi ja ühiskonna eest vastutav eliit!
Kas meie, inseneridena, oleme valmis seda kaasvastutust kandma?
Saame seda teha, panustades Eesti haridusse ja tööstusse, luues teadmisi, väärtust ja uut majanduslikku rikkust, et Eesti riigi tulubaas oleks tugev ning ühiskonna ühine jõukus kasvaks.
Tema Ekstsellents piiskop Philippe Jourdan sõnastas juubelikonverentsil koolis õppimise sügavama väärtuse: haridus ei ole üksnes teadmiste omandamine, vaid kannab endas suuremat pilti.
Laps õpib koolis lisaks teadmistele ka suhtumist üksteisesse, mõtestama iseennast ja maailma, õppides kasvama inimeseks ning arenema inimväärikust väärtustaval teel.
Siinkohal on huvitav märkida, et Tema Ekstsellents piiskop Philippe Jourdan on Sorbonne’i Ülikooli matemaatika- ja füüsikateaduskonna vilistlane, kaunis näide sellest, kuidas teadus, haridus ja vaimsus võivad inimese eluteel üksteist täiendada.
Teatripedagoog ja Theatrumi looja Lembit Peterson sõnastas juubelikonverentsil suurepärase mõtte:
vaikuses sünnivad vaimu viljad!
Need sõnad puudutavad hariduse üht kõige sügavamat olemust, tõeline haridus ei sünni üksnes teadmiste edasiandmisest vaid vajab aega, kohalolu, usaldust ja vaikust, milles inimesel on võimalik mõtiskleda ja kujuneda.
Hariduslik areng peab algama harmoonilises seoses lapse esimese ja kõige olulisema ühiskonnaga – perekonnaga. Alles seejärel lisanduvad teised ühiskonna vormid ja institutsioonid.
Metafüüsilises mõttes kuuluvad lapsed vanematele ning haridusteel usaldavad vanemad osa oma vastutusest koolile ja õpetajatele. See usaldus on püha ning eeldab koolilt enamat, kui pelgalt teenuse osutamist, vaid eeldab vastutust lapse inimese- ja maailmapildi kujunemise eest.
Viimase kümnendi jooksul on Eesti hariduses olnud hetki, kui kooli on käsitletud liialt teenusepakkujana ja õpetajat teenindajana. Sellise mõtteviisi muutmine ei ole lihtne. Ometi saame alati paremini.
Usalduslik koolikeskkond, vaimselt terve haridusruum ning õpetaja väärikus on need alustalad, millel saab kujuneda ja kasvada lapse teadmiste, iseloomu ja vaimu rikkus.
Ainult nii saame kasvatada tugevale rahvuskultuurile toetuvat Eesti ühiskonda, kus hariduslik võrdsus ei tähenda üksnes võrdseid võimalusi, vaid ka iga lapse ainulaadset väärikuse tunnustamist. Vastutust kandes anname lapsele selle, mida ükski õppekava üksi ei suuda pakkuda: turvatunde, kuuluvuse ja usu sellesse, et tema elul on tähendus.
Kool ei ole teenindusasutus! Õpetaja ei ole teenindaja!
Haridus on ühine vastutus ja usaldus, mille kaudu antakse edasi mitte ainult teadmisi, vaid ka rahvuskultuuri, väärtusi ja vaimu.
Endine VHK koolijuht ja üks kooli asutajatest Kersti Nigesen viitas olulisele Eesti põhiseaduslikule põhimõttele (§ 27):
perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
See põhimõte tuletab meile meelde, et lapse kasvamise ja hariduse keskmes ei ole süsteem, vaid inimlaps, tema perekond, õpetaja ja neid ühendav usaldus.
Võib-olla ongi see VHK neljakümne aasta üks suuremaid sõnumeid: haridus ei ole pelgalt teadmiste kogumine.
Haridus on inimese kujunemine ning inimese kujunemine on alati vaimu, kultuuri ja vastutuse kujunemine.
Palju õnne Eesti Inseneride Liidu nimel
EUR ING Enn Kerner
juhatuse liige
Uue Eesti inseneeria ja teaduse eduloo kirjutas akadeemik Tarmo Soomere!
Eesti Inseneride Liit kuulutab välja Aasta Inseneri ja Aasta Tehnikaüliõpilase 2026 konkursi
Eesti Inseneride Liit (EIL) kutsub esitama kandidaate Aasta Inseneri ja Aasta Tehnikaüliõpilase 2026 konkursile. Tunnustuse eesmärk on esile tõsta silmapaistvaid insenere ja tulevikutegijaid, kes panustavad inseneeria arengusse nii oma erialase tegevuse kui ka ühiskondliku panuse kaudu.
Kui tead inimest, kes väärib tunnustust, siis anna sellest teada. Üheskoos saame väärtustada insenerikutset, tuua esile inspireerivaid eeskujusid ning toetada insenerihariduse ja tehnoloogiavaldkonna arengut Eestis.
Kandidaatide tingimused
Aasta Inseneri kandidaadil peab olema insenerieriala magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon ning vähemalt 10 aastat töökogemust insenerialal.
Aasta Tehnikaüliõpilase kandidaadiks võib esitada insenerieriala bakalaureuse-, magistri-, doktori- või rakenduskõrgharidusõppe üliõpilase.
Kandidaatide hindamisel arvestatakse eelkõige nende silmapaistvaid saavutusi insenerivaldkonnas. Hindamiskriteeriumidest moodustavad 75% töö- või õpingutega seotud saavutused ning insenerikutse olemasolu. Ülejäänud 25% moodustab panus insenerivaldkonna arengusse väljaspool põhitööd või õpinguid, sealhulgas tegevus erialaorganisatsioonides, huvihariduses, üliõpilasesindustes või tuutorina.
Kandidaadid tuleb esitada koos CV või haridus- ja töökäigu kirjelduse ning põhjenduskirjaga hiljemalt 10. novembriks 2026 e-posti aadressile konkurss@insener.ee.
Võitjad valib Eesti Inseneride Liidu juhatus ning tulemused avalikustatakse detsembris. Laureaate tunnustatakse pidulikul autasustamisel ning nendega tehakse intervjuud, mis avaldatakse EIL-i kodulehel.
Eesti Inseneride Liit on tunnustanud Aasta Inseneri alates 1999. aastast ning Aasta Tehnikaüliõpilast alates 2007. aastast. Varasemate laureaatidega saab tutvuda veebilehel insener.ee.
📩 Kandidaatide esitamise tähtaeg: 10.11.2026
📧 konkurss@insener.ee
🌐 www.insener.ee
EIL-i president modereeris Haridustreffil paneeldiskussiooni
Haridustreffil toimus paneeldiskussioon „Millist matemaatikapädevust Eesti vajab?“, mida modereeris Eesti Inseneride Liidu president Cathy-Liis Põlluveer.
Haridustreff on kujunenud Eesti haridusvaldkonna oluliseks aastasündmuseks, mis toob kokku haridustöötajad, eksperdid, juhid ja organisatsioonid, et jagada kogemusi ning arutada hariduse tulevikku. Tänavuse, juba viiendat korda toimunud Haridustrefi keskne teema oli „Tugev haridus“, keskendudes õppijate võimekuse, loovuse ja valmisoleku arendamisele kiiresti muutuvas ühiskonnas.
Matemaatikapädevusele pühendatud arutelus osalesid erinevate valdkondade esindajad haridusest, kõrgkoolidest ja ettevõtlusest. Paneelis osalesid Kristina Kallas, Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister; Tiit Land, TalTechi rektor; Raili Vilt, Eesti Matemaatika Seltsi juhatuse liige ja Tartu Ülikooli teaduskooli matemaatikametoodik; Raine Pajo, Enefit Poweri juhatuse esimees; Jüri Kurvits, Tallinna Ülikooli matemaatikadidaktika lektor; ning Raini Jõks, Tartu Rakendusliku Kolledži VOCO direktor.
Eesti Inseneride Liidu jaoks on oluline kaasa rääkida hariduse ja järelkasvu teemadel. Matemaatikapädevus on oluline osa tehnoloogia- ja inseneeriavaldkondade arengust ning aitab luua tugeva aluse tulevastele spetsialistidele ja Eesti konkurentsivõimele.
📸 Kaido Parv
Iga lapse loovus ja andekus on osa inseneeria tulevikust
Inseneeria loob lahendusi, mis muudavad maailma
Tõrva Vallavalitsus ja Eesti Inseneride Liit ühendasid jõud tehnoloogiahariduse toetamiseks kagu- ja lõuna-Eestis
Eesti Inseneride Liit valis esimest korda ajaloos naispresidendi
Palju õnne Eesti Lennuakadeemia!