Karl August Tatunts on 25aastane Tartu noormees, kelle varajane kirg mõista, kuidas maailm tema ümber töötab, on ta tänaseks toonud Solaride’i päikeseauto peainseneriks. Uurisime temalt, milline on olnud tema teekond inseneeriasse ning miks ta soovitab noortel just seda teed valida.
Olen sündinud ja ülesse kasvanud heade mõtete linnas. Kooliteel olen läbinud mitmeid koole – Tartu Kommertsgümnaasium, Tartu Katoliku Kool, Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Kutsehariduskeskus ja nüüd Tallinna Tehnika Kõrgkool (TTK). Noorena tunnistustel ma ei hiilganud. Ükski aine justkui huvi ei pakkunud ja kui pakkus, siis oli see üks väga spetsiifiline teema ning kiiresti see huvi aine vastu taas rauges. Reaal- ja loodusteadused olid alati suurem huviring, isegi siis, kui mu hinded seda ei peegeldanud. Hinded ja märkused ei kõigutanud mind üldse, kuna see ei näidanud seost mu teadmistega. Mind on alati huvitanud mustrid looduses ja tehnikas ning kuidas kõike algosakesteni laiali lammutada ja siis proovida tagasi kokku panna olgu see telekapult, raadio või arvutimonitor. Aga kuna gümnaasiumis ma ei mõistnud päris hästi, mis inseneeria on ning füüsika tundides sellega kokku ei puutunud, siis ei teadnudki ma enne kahekümnendat eluaastat, et see ongi mu tee.
Autotehnikust autoinseneriks
Gümnaasiumist liikusin edasi Tartu Kutsehariduskeskusesse autotehnikat õppima. Autod tundusid huvitavad just pealtnäha keerulise masinana – palju liikuvaid detaile üheskoos harmoonias töötamas. Kui midagi on valesti, siis selle tervikuna taas tööle panemine on justkui pusle. Põhikoolis ei kujutanud ma ette, et ma tulevikus autotehnikaga tegelen. Aga kui kutsekool hakkas ühele poole saama, siis oma õpetajaga tulevikust rääkides tekkis tal suur küsimus, et „mis mõttes ma ülikooli edasi ei lähe?“. Ma arvan, et see reaktsioon tuli sellest, et tundides olid mu küsimused suunatud sellele, kuidas miski töötab, mitte kuidas seda tööle panna.
Hirm ülikooli astudes oli suur, eriti mõeldes tagasi sellele, kuidas ma varasemalt eksamitele ja arvestustöödele lähenesin. Liitudes esimesel kursusel Tudengivormeliga, leidsin täiesti uue meetodi kuidas teadmisi omastada. Seal hakkasin arendama erialaseid oskuseid töö käigus, mida oli lihtne kanda edasi oma õpingutesse, olgu see materjaliteadus, teoreetiline mehaanika, tugevusanalüüsid või tootmistehnoloogiad. Kuigi minu õppeformaat, mis oli siis tootearendus Tudengivormelis, oli väga intensiivne, siis usun, et eksisteerib ka parem balanss koormuse jaotamisel kui see, mis ma tegin. Aga selline ongi mu lähenemine elus olnud, 100% või mitte midagi. TTK oli alati väga toetav selle suhtes, kuna seal ei pandud rõhku sellele, et alati kõik loengutes identselt ülesandeid täidaksid, vaid keskendutakse sellele, et tudengite areng oleks õiges suunas. Kui oli võimalik mu tegemisi kokku viia õppekavas ettenähtud väljunditega, siis ei olnud kunagi pikka juttu. Alati sain õppejõududega kiirele kokkuleppele ning seetõttu olen väga rahul oma kooli valikuga.
Liitumine Solaride’i projektiga
Peale kahte hooaega Tudengivormelis tundsin, et on aeg edasi liikuda. Teist hooaega kokku tõmmates kirjutati mulle sellisest projektist nagu Solaride. Liitudes tiimiga oli selle eesmärk ehitada päikeseenergiat kasutav auto, millega võistelda Austraalias päikeseautode võistlusel. Esimene asi, mida mult paluti, oli nädalas paar tundi mudeleid teha. Aga nähes, kuidas tööstruktuur oli seosetu, ülesandeid täideti ilma suurema tagamõtteta ja pikka plaani ei olnud, siis klassikaline „anna näpp, võetakse käsi“ läks käiku ning kuu või kaks hiljem olin mehaanika tiimi juht ning nüüd täidan peainseneri rolli. Põhitöö on jälgida tiimi arengut, tuua sisse uusi tehnoloogilisi võtteid ja kindlustada, et kõikide inseneride töö terviktulemuseks oleks läbimõeldud ning efektiivsem päikeseauto.
Solaride’i päikeseauto peainsener Karl August Tatunts
Nüüdseks oleme ehitanud esimese auto valmis, projekteerime teist autot, ning eesmärk on liikunud autolt meie inimesteni. Meie eesmärk on tagada meie tiimiliikmetele keskkond, kus nad saavad areneda ning leida töö käigus, mis nende tõeline kutsumus on. Et nad ei peaks pimesi oma järgmist sammu tegema, vaid meie juures proovida kätt erinevates valdkondades, samal ajal õppides, mis nende tõeline võimekus on. Et nad ei peaks jääma kinni karjääriredelile ettevõtetes, mille väärtused ja sihid ei klapi nende enda omadega. Ma ei oska öelda, milline meie tuleviku auto on või kas me leiame midagi muud, mille kaudu anda inseneridele tehniline väljund. Aga kindel on see, et me otsime võimalusi, et anda rohkematele noortele tegijatele paremaid tingimusi, mille läbi end arendada ja minna tuleviku tööturule karastunud ning sihikindlate spetsialistidena.
Insenerile on kõik valdkonna uksed avatud
Ise näen end lähitulevikus töötamas tootearenduse insenerina, aga hoian end avatuna erinevate huvitavate võimaluste jaoks. Autotehnika eriala lõpetanutel on edaspidised võimaluse, minna tööle autohooldusettevõtetesse hooldusnõunikena, töökoja meistritena jms. Aga lõpuks on insenerile kõik oma valdkonna uksed avatud, kui panna selle alla aega ja vaeva enesearenduseks. Kool on keskkond arenemiseks endale mugavas valdkonnas, mitte tuleviku saatuse määraja.
Inseneeria on huvitav valdkond just nendele, keda on läbi elu painanud „miks“ ja „kuidas“ küsimused. Kuidas teadsid sillaehitajad, milliseid trosse vaja on? Kuidas valgus päikesepaneelil elektriks muutub ja mis seal auto mootoris ikkagi peidus on, et bensiini sisse valades tuleb välja hobujõud ja mis see hobujõud täpselt on? Insenerina läbi löömiseks peaks inimesel olema naturaalne tung end arendada ning juurde õppida. Kindlasti ei pea olema gümnaasiumi ajal suur fanaatik, aga nagu eelnevalt mainisin, siis sisemine vajadus aru saada, kuidas midagi töötab, on algus inseneriks saamise teekonnale.
Solaride projektiga saad tutvuda nende kodulehel.
Autoinseneriks saab õppida Eestis Tallinna Tehnikakõrgkoolis.
Eesti Inseneride Liidu 1000 € õppereisi toetuse võitis Andra Laine!
Sel aastal kuulutas Eesti Inseneride Liit (EIL) esimest korda välja edukate tudengite Euroopa õppereisi toetuse konkursi, mille auhinnafond oli 1000 €. Konkursile laekusid 5 kandidaadi avaldused ning nende seast osutus EIL juhatuse hääletusel valituks Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika bakalaureuse tudeng Andra Laine. Võitja valimisel lähtuti õpingute- ja tööalastest silmapaistvatest saavutustest ja vabatahtlikust tegevusest insenerivaldkonnas.
„Arvan, et tähelepanuväärsed on nii Andra keskmine hinne 4,81, mida on Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala bakalaureuseõppes väga raske saavutada, kui ka tema vabatahtlik tegevus Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu juhatuse liikmena ja hariduse kvaliteedi töögrupis. Seoses energiakriisi, rohe- ja digipöörde ning ükssarvikute ja start-up-ide buumiga on Eestis enneolematu puudus tehnoloogiaerialade lõpetajatest ja inseneridest. Seame Andra eeskujuks nii kõigile üliõpilastele, kui ka igale noorele, kes alles valmistub ülikooli astuma!“ selgitas Eesti Inseneride Liidu juhatuse liige Leo Rummel.
Andra kasutab toetust, et võtta septembri lõpus osa WCPEC-8 (The 8th World Conference on Photovoltaic Energy Conversion) päikeseenergeetika messist. Omades päikesepargi projekteerimise kogemust, kandideeris Andra konkursil, et oma teadmisi selles valdkonnas veelgi süvendada: „Soovin tutvuda isenäoliste ettevõttetega ning uurida nende ideoloogiat, nägemust ja juhtimist, näha kasutatavaid töövõtteid ja luua uusi kontakte. Näen selles võimalust leida endale sobivaim spetsialiseerumine ja manada ette tervikpilt.“ Andra hinnangul on teadmiste mitmekesistamiseks oluline ennast täiendada välismaal. Konkursi võit võimaldab Andral katta õppereisiga seotud kulud peaaegu täies mahus.
Eesti Inseneride Liit koostöös Insplayga esitas lastele ja noortele STEAM päeva puhul väljakutse!
Teisipäeval, 8.11.22 on rahvusvaheline STE(A)M päev ning selle tähistamiseks kutsub Eesti Inseneride Liit koostöös Insplayga noortele esitanud ehitust ja robootikat ühendava väljakutse. STE(A)M käsitleb teaduse (science), tehnoloogia (Tech), inseneeria (engineering), kunsti (art) matemaatika (math) lõimitud õpet ning selle eesmärgiks on arendada kriitilist ja tehnilist mõtlemist, loovalt lahendada probleemide ning meeskonnatöö oskust! Ehitusvaldkonda ja robootikat ühendavas väljakutses peavad noored projekteerima ning ehitama elementmaja, programmeerima roboti selle kohale vedamiseks. Võistlusele on oodatud osalema kõik alates lasteaiast lõpetades gümnaasiumiga.
“ STE(A)M õppe populariseerimine on meie jaoks väga oluline, kuna selle fookuses on loodus- ja täpisteadused ning see arendab oskusi, mis on inseneri elukutse juures väga olulised. Statistika näitab, et noorte huvi reaalainete vastu hakkab vähenema põhikooli II astmes ning on madalaim kolmandas, kuid taolised võistlused on väga hea viis, kuidas noortes reaalteaduste ja tehnika huvi uuesti sütitada” sõnas Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia projektijuht Kristi Kuusemets
Võistluse sisu töötati välja koostöös Insplayga, kes on STE(A)M – õppe (Eesti keeles MATIK-õppe) ja õppevahendite maaletooja, pikaaegne õpetajate koolitaja ning juhtiv MATIK õppevahendite müüja. Igal aastal koolitavad nad üle tuhande kooli ning lasteaia õpetaja ja on aastatega loonud robootikahuviliste võrgustikud, mis ühendab 5100 inimest nii koolidest kui lasteaedadest. Insplay on korraldanud ka mitmeid robootika võistlusi nagu RoboOlümpia ning Roboliiga Robotexil.
“Selleks, et õpetajatel oleks motivatsiooni robotid kapist välja võtta, korraldab Insplay paar korda aastas erinevaid võistluseid. Seekord tuli põnev pakkumine Eesti Inseneride Liidult ja muidugi haarasime suurepärasest võimalusest kahe käega kinni“ räägib Insplay haridusosakonna juht Janne Kivila. Tema sõnul saab tänapäevaste robootikaseadmetega insenerioskuste arendamine alguse juba lasteaias ja usub, et läbi võistluste avastab üha rohkem õpilasi endas inseneripisiku. „Ja mis seal salata, see on üks äraütlemata põnev ala, sest inseneeria on kõikjal meie ümber. Insenerid mõistavad, kuidas asjad töötavad, nad leiavad probleemidele lahendused ja nad on innovaatorid, kes otsivad alati võimalusi ümbritseva maailma paremaks muutmiseks“ lisab Janne. „Tulevikus on MATIK (termini STE(A)M eestikeelne vaste) alade töökohad kõrgelt hinnas. Tänane väike robotiehitaja on homme suurepärane meeskonnamängija, hästi aega juhtiv projektijuht, loomingulisi lahendusi leidev insener või piireületav tarkvaraarendaja“
Ühiselt loodud ehitusvaldkonda ja robootikat ühendavas väljakutses peavad noored projekteerima ning ehitama elementmaja ja programmeerima roboti selle tehasest ehitusplatsile vedamiseks. Võistlusele on oodatud osalema kõik alates lasteaiast lõpetades gümnaasiumiga ning võistlus lõppeb kolmapäeval, 30.11.22.
Parimatele on auhinnad välja pannud Insplay, TalTech Tehnoloogiakool, Merkuur, Rakett69 Teadusstuudio ning Öun Drinks.
Rohkem infot võistluse kohta leiate siit.
Eesti Inseneride Liit (EIL) kuulutab välja 𝟐𝟎𝟐𝟐. 𝐚 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐢𝐧𝐬𝐞𝐧𝐞𝐫𝐢 𝐣𝐚 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐭𝐞𝐡𝐧𝐢𝐤𝐚ü𝐥𝐢õ𝐩𝐢𝐥𝐚𝐬𝐞 𝐤𝐨𝐧𝐤𝐮𝐫𝐬𝐢.
Kui tead kedagi, kes väärib esiletõstmist, siis anna temast teada! Näitame ühiselt, et meie seas on nutikaid insenere ja tublisid tehnikatudengeid ning aitame propageerida inseneriharidust!
Kandideerimise või kandidaadiks esitamise tingimused:
𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐢𝐧𝐬𝐞𝐧𝐞𝐫 – insenerieriala magistrikraad või magistriga võrdsustatud bakalaureusekraad või 5-aastase õppe diplom või 4-aastane rakenduskõrgharidus ning vähemalt 10 aastat tööd insenerialal;
𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐭𝐞𝐡𝐧𝐢𝐤𝐚ü𝐥𝐢õ𝐩𝐢𝐥𝐚𝐧𝐞 – õppimine insenerieriala bakalaureuse-, magistri-, doktori- või rakenduskõrgharidusõppes.
𝐇𝐢𝐧𝐝𝐚𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐤𝐫𝐢𝐭𝐞𝐞𝐫𝐢𝐮𝐦𝐢𝐝: 75% vastavalt töö- või õpingutealased silmapaistvad saavutused insenerivaldkonnas nii lõppenud aastal kui eelnevatel aastatel, insenerikutse(d), 25% tegevus insenerivaldkonnas vastavalt töö või haridusasutuse väliselt – erialaorganisatsioonides, huvihariduse vallas, üliõpilaste puhul ka tuutorina ja esindusorganisatsioonides.
Nominendid tuleb esitada koos haridus- ja töökäigu kirjelduse / CV ja kandidaadi sobivust põhjendava kaaskirjaga või täidetud vormiga e-postiaadressil konkurss(at)insener.ee 𝐡𝐢𝐥𝐣𝐞𝐦𝐚𝐥𝐭 𝟏𝟗.𝟏𝟏.𝟐𝟎𝟐𝟐.
Esitatud kandidaatide hulgast teeb valiku hääletuse teel EILi juhatus. Edu!
Solaride päikeseauto peaainsener Karl August Tatunts
Karl August Tatunts on 25aastane Tartu noormees, kelle varajane kirg mõista, kuidas maailm tema ümber töötab, on ta tänaseks toonud Solaride’i päikeseauto peainseneriks. Uurisime temalt, milline on olnud tema teekond inseneeriasse ning miks ta soovitab noortel just seda teed valida.
Olen sündinud ja ülesse kasvanud heade mõtete linnas. Kooliteel olen läbinud mitmeid koole – Tartu Kommertsgümnaasium, Tartu Katoliku Kool, Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Kutsehariduskeskus ja nüüd Tallinna Tehnika Kõrgkool (TTK). Noorena tunnistustel ma ei hiilganud. Ükski aine justkui huvi ei pakkunud ja kui pakkus, siis oli see üks väga spetsiifiline teema ning kiiresti see huvi aine vastu taas rauges. Reaal- ja loodusteadused olid alati suurem huviring, isegi siis, kui mu hinded seda ei peegeldanud. Hinded ja märkused ei kõigutanud mind üldse, kuna see ei näidanud seost mu teadmistega. Mind on alati huvitanud mustrid looduses ja tehnikas ning kuidas kõike algosakesteni laiali lammutada ja siis proovida tagasi kokku panna olgu see telekapult, raadio või arvutimonitor. Aga kuna gümnaasiumis ma ei mõistnud päris hästi, mis inseneeria on ning füüsika tundides sellega kokku ei puutunud, siis ei teadnudki ma enne kahekümnendat eluaastat, et see ongi mu tee.
Autotehnikust autoinseneriks
Gümnaasiumist liikusin edasi Tartu Kutsehariduskeskusesse autotehnikat õppima. Autod tundusid huvitavad just pealtnäha keerulise masinana – palju liikuvaid detaile üheskoos harmoonias töötamas. Kui midagi on valesti, siis selle tervikuna taas tööle panemine on justkui pusle. Põhikoolis ei kujutanud ma ette, et ma tulevikus autotehnikaga tegelen. Aga kui kutsekool hakkas ühele poole saama, siis oma õpetajaga tulevikust rääkides tekkis tal suur küsimus, et „mis mõttes ma ülikooli edasi ei lähe?“. Ma arvan, et see reaktsioon tuli sellest, et tundides olid mu küsimused suunatud sellele, kuidas miski töötab, mitte kuidas seda tööle panna.
Hirm ülikooli astudes oli suur, eriti mõeldes tagasi sellele, kuidas ma varasemalt eksamitele ja arvestustöödele lähenesin. Liitudes esimesel kursusel Tudengivormeliga, leidsin täiesti uue meetodi kuidas teadmisi omastada. Seal hakkasin arendama erialaseid oskuseid töö käigus, mida oli lihtne kanda edasi oma õpingutesse, olgu see materjaliteadus, teoreetiline mehaanika, tugevusanalüüsid või tootmistehnoloogiad. Kuigi minu õppeformaat, mis oli siis tootearendus Tudengivormelis, oli väga intensiivne, siis usun, et eksisteerib ka parem balanss koormuse jaotamisel kui see, mis ma tegin. Aga selline ongi mu lähenemine elus olnud, 100% või mitte midagi. TTK oli alati väga toetav selle suhtes, kuna seal ei pandud rõhku sellele, et alati kõik loengutes identselt ülesandeid täidaksid, vaid keskendutakse sellele, et tudengite areng oleks õiges suunas. Kui oli võimalik mu tegemisi kokku viia õppekavas ettenähtud väljunditega, siis ei olnud kunagi pikka juttu. Alati sain õppejõududega kiirele kokkuleppele ning seetõttu olen väga rahul oma kooli valikuga.
Liitumine Solaride’i projektiga
Peale kahte hooaega Tudengivormelis tundsin, et on aeg edasi liikuda. Teist hooaega kokku tõmmates kirjutati mulle sellisest projektist nagu Solaride. Liitudes tiimiga oli selle eesmärk ehitada päikeseenergiat kasutav auto, millega võistelda Austraalias päikeseautode võistlusel. Esimene asi, mida mult paluti, oli nädalas paar tundi mudeleid teha. Aga nähes, kuidas tööstruktuur oli seosetu, ülesandeid täideti ilma suurema tagamõtteta ja pikka plaani ei olnud, siis klassikaline „anna näpp, võetakse käsi“ läks käiku ning kuu või kaks hiljem olin mehaanika tiimi juht ning nüüd täidan peainseneri rolli. Põhitöö on jälgida tiimi arengut, tuua sisse uusi tehnoloogilisi võtteid ja kindlustada, et kõikide inseneride töö terviktulemuseks oleks läbimõeldud ning efektiivsem päikeseauto.
Solaride’i päikeseauto peainsener Karl August Tatunts
Nüüdseks oleme ehitanud esimese auto valmis, projekteerime teist autot, ning eesmärk on liikunud autolt meie inimesteni. Meie eesmärk on tagada meie tiimiliikmetele keskkond, kus nad saavad areneda ning leida töö käigus, mis nende tõeline kutsumus on. Et nad ei peaks pimesi oma järgmist sammu tegema, vaid meie juures proovida kätt erinevates valdkondades, samal ajal õppides, mis nende tõeline võimekus on. Et nad ei peaks jääma kinni karjääriredelile ettevõtetes, mille väärtused ja sihid ei klapi nende enda omadega. Ma ei oska öelda, milline meie tuleviku auto on või kas me leiame midagi muud, mille kaudu anda inseneridele tehniline väljund. Aga kindel on see, et me otsime võimalusi, et anda rohkematele noortele tegijatele paremaid tingimusi, mille läbi end arendada ja minna tuleviku tööturule karastunud ning sihikindlate spetsialistidena.
Insenerile on kõik valdkonna uksed avatud
Ise näen end lähitulevikus töötamas tootearenduse insenerina, aga hoian end avatuna erinevate huvitavate võimaluste jaoks. Autotehnika eriala lõpetanutel on edaspidised võimaluse, minna tööle autohooldusettevõtetesse hooldusnõunikena, töökoja meistritena jms. Aga lõpuks on insenerile kõik oma valdkonna uksed avatud, kui panna selle alla aega ja vaeva enesearenduseks. Kool on keskkond arenemiseks endale mugavas valdkonnas, mitte tuleviku saatuse määraja.
Inseneeria on huvitav valdkond just nendele, keda on läbi elu painanud „miks“ ja „kuidas“ küsimused. Kuidas teadsid sillaehitajad, milliseid trosse vaja on? Kuidas valgus päikesepaneelil elektriks muutub ja mis seal auto mootoris ikkagi peidus on, et bensiini sisse valades tuleb välja hobujõud ja mis see hobujõud täpselt on? Insenerina läbi löömiseks peaks inimesel olema naturaalne tung end arendada ning juurde õppida. Kindlasti ei pea olema gümnaasiumi ajal suur fanaatik, aga nagu eelnevalt mainisin, siis sisemine vajadus aru saada, kuidas midagi töötab, on algus inseneriks saamise teekonnale.
Solaride projektiga saad tutvuda nende kodulehel.
Autoinseneriks saab õppida Eestis Tallinna Tehnikakõrgkoolis.
Eesti Inseneride Liit alustas oma inseneeriat tutvustava ürituste sarjaga „Inseneri infopäev“ Saaremaa Gümnaasiumis.
Inseneri infopäevade eesmärgiks on tutvustada Eesti erinevates gümnaasiumites ettekannete ja põnevate töötubadega inseneeria laiahaardelisust, inseneri elukutset ja selle karjäärivõimalusi. Igal infopäeval astuvad üles kohalikud insenerid ja ettevõtted, kes tutvustavad oma tööd ja edulugusid , ning tehnikaharidust andvate ülikoolide tudengid, kes viivad noortega läbi töötubasid ja tutvustavad tehnikaerialadel edasiõppimise võimalusi.
“Meie eesmärgiks on tutvustada noortele erinevaid ja põnevaid inseneeria valdkonna karjäärivõimalusi ning näidata, kui loov, huvitav ja mitmekülgne on inseneri elukutse. Meie inforuumis ei ole väga palju juttu inseneridest ega tehnikaalastest saavutustest, mistõttu ei pruugi noored teada, mida erinevad insenerid teevad. Ürituse esimene pool on pühendatud ettekannetele ning teises pooles saavad noored ettekannete poolt tekitatud sädet toita tehniliste töötubadega. Inseneri infopäevade ülesehitus võimaldab kontsentreeritud vormis tõsta noorte teadlikkust ja tekitada huvi inseneeria vastu“ räägib Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia projektijuht Kristi Kuusemets.
Esimene Inseneri infopäev toimus 18.11.2022 Saaremaa Gümnaasiumis. Üritusel tutvustas ehitusvaldkonda ja ehitusinseneri karjäärivõimalusi Merko Ehitus Eesti mudelprojekteerimise projektijuht ja endise Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane Alan Väli ning laevainseneri elukutset Aasta Ettevõtteks valitud Baltic Workboatsi laevainsener ja Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane Imre Kuusk. Kohale oli kutsutud ka Eesti Maaülikooli Tehnikaüliõpilaste Selts, kes elektroonika töötoas pani proovile noorte tehnilised teadmised ja oskused. Eesti Maaülikool ja Eesti Lennuakadeemia tutvustasid erialasid ning nendel õppimise võimalusi.
„Saaremaa Gümnaasiumi jaoks oli see päev ka tähiseks inseneeria ja matemaatika õppesuuna avamisele. STEM-valdkonna hariduse populariseerimine on kooli jaoks olulisel kohal, selle valdkonna kursused on nii Tulevikutehnoloogiate kui ka „Meri ja keskkond“ õppesuuna programmis. Saaremaa Gümnaasium osaleb rahvusvahelises Erasmus+ programmis „STEM for future“. Loodame, et inseneeria-valdkonna üritused koostöös Eesti Inseneride Liiduga muutuvad SG-s traditsiooniliseks.“ kirjeldab Saaremaa Gümnaasiumi õppekorraldusjuht Maidu Varik. Eesti Inseneride Liit plaanib käesoleva õppeaasta jooksul korraldada vähemalt kaks sarnase vormiga infopäeva ning järgmisel aastal kokku vähemalt kuus. Koolid, kes sooviksid oma gümnasistidele selle ürituse kaudu inseneri elukutset tutvustada, saavad kirjutada Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia projektijuhile aadressil kristi.kuusemets@insener.ee.