09.02.2023 toimus Brüsselis töögrupi „Tuleviku insenerid“ (Future Engineers) kohtumine teemadel:
1. projekti ENGINNERS4EUROPE (E4E) areng;
2. jätkusuutlikkuse eesmärgid 7 (SDG7).
Töögrupis osalesid 13 ENGINEERS EUROPE liikmesriiki: Iirimaa, Horvatia, Kreeka, Norra, Eesti, Hispaania, Sloveenia, Holland, Põhja Makedoonia, Sveits, Poola, Belgia ja vaatlejana Angoola insneride ühenduse esindaja.
Töögrupi tööõhkkond oli elav ja tulemuslik, mis aitas lahendada kohtumisele püstitatud ülesandeid ja saavutada projekti E4E vaheeesmärke:
– projekti E4E oskuste nõukogu struktuuri kirjeldus;
– SDG 7 valdkonnas, kuidas euroopa insenerid saavad luua eeldused, et tagada kõigile juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, säästvale ja kaasaegsele energiale.
Pilt: ENGINEERS EUROPE töögrupp „Tuleviku insenerid“
Embach Ehitus OÜ sõlmis Eesti Inseneride Liiduga (EIL) kolmeaastase partnerluslepingu, mis võimaldab Eesti Inseneride Liidul veelgi tõhusamalt tegeleda inseneride järelkasvu probleemiga. Kokku investeerib Embach Ehitus OÜ EILi järelkasvu tegevustesse 15 000 eurot.
“Inseneride puudus on jätkuvalt põletav teema ning väga aktuaalne ka ehitussektoris, kus on suur puudus nii tehnilistest spetsialistidest kui ka oskustöölistest. See on probleem, mis vajab pidevat tähelepanu ja aktiivset tegelemist. Tänu Embachi Ehitus OÜ partnerlusele saame me realiseerida veel mitmed olulised STEAM-õpet ja inseneeria valdkonda populariseerivad tegevused nagu näiteks STE(A)M päeva üle-eestilise tähistamise toetamiseks vajalike materjalide loomine, inseneeria-alase võistlussarja ning palju muid tegevusi meie järelkasvu tagamiseks välja töötatud tegevuskavast. Meil on äärmiselt hea meel, et Embach soovib ka ise mitmes tegevuses kaasa lüüa. Mida lähemal ettevõtted noortele on, seda praktilisem on meie tegevuste väljund ning seda suurema tõenäosusega noored end tulevikus ka nendes ettevõtetes töötamas näevad,“ sõnas Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia projektijuht Kristi Kuusemets.
Embach Ehitus OÜ on 51 töötajaga ettevõte, kelle põhitegevusalaks on projekteerimis- ja ehitustööde juhtimine peatöövõtjana. Nad on tegutsenud Eesti ehitusmaastikul 7 aastat ning selle aja jooksul juhtinud erinvaid projekte nagu uusarendused, tööstushooned, koolid ning terviseasutused. Ettevõte on oma väärtustena välja toonud inseneritarkuse ning inimesed, kes ettevõttes töötavad. 2022. aastal Äripäevale antud intervjuus tõi Embachi juhatuse liige Andres Salusaar välja, et parimad töötajad kasvavad ettevõtte sees, mistõttu on oluline, et nad ühineksid meeskonnaga juba noorena. Embach Ehituse ja nende projektidega saab tutvuda nende kodulehel.
Eelmisel aasta novembris kuulutas Eesti Inseneride Liit (EIL) koostöös Insplayga, kes on STE(A)M–õppe (Eesti keeles MATIK-õppe) ja õppevahendite maaletooja ja müüja ning pikaaegne õpetajate koolitaja, STE(A)M (MATIK) päeva tähistamiseks noortele välja ehitust ja robootikat ühendava väljakutse. STE(A)M käsitleb teaduse (Science), tehnoloogia (Tech), inseneeria (Engineering), kunsti (Art) ja matemaatika (Math) lõimitud õpet. Selle eesmärgiks on arendada kriitilist ja tehnilist mõtlemist, probleemide loovat lahendamist ja meeskonnatöö oskust ning selle populariseerimine on inseneride järelkasvu seisukohalt äärmiselt oluline. Statistika näitab, et noorte huvi reaalainete vastu hakkab põhikooli II astmes vähenema ning on madalaim kolmandas astmes, kuid taolised võistlused on väga hea viis, kuidas mänguliselt reaalteaduste ja tehnika huvi uuesti sütitada.
Ülesanded
MATIK päeva puhul korraldatud väljakutses pidid noored projekteerima ja ehitama elementmaja ning programmeerima roboti selle nelja sõiduga kohale viima. Siinkohal suur tänu EIL liikmele Eesti Ehitusinseneride Liidule, kes oli ülesannete loomisel ehitusliku poole nõustaja. Väljakutse ülesanded esitati kolmes raskusastmes. Algtasemel, mis oli mõeldud lasteaia lastele, olid lastel täielikult vabad käed, kuid nii kesktasemel (1.-4. klass) kui ka edasijõudnutel (5.-12. klass) tuli juba maja projekteerimisel ja ehitamisel arvestada ettekirjutuste ja kliendi soovidega. Neile olid esitatud ka lisatingimused, mille täitmisel oli võimalik noppida lisapunkte. Roboti programmeerimisel tuli lähtuda etteantud kaardist ja sõitude arvust ning arvestada lasti raskusega. Võistlusele laekunud töödes oli näha väga palju loomingulisust, nutikaid probleemilahendusi, tugevat meeskonnatööd ja pühendumust ning õpetajate sõnul nautisid lapsed protsessi ka keerulisematel hetkedel.
Tagasisides kiitsid meeskondade juhendajad ja õpetajad EILi ja Insplay koostöös valminud väljakutset, tuues välja, et püstitatud ülesanded toetasid mängulist ja uudishimu tekitavat õppimist ning võimaldasid arendada koostööd, loovust, probleemide lahendamist, kriitilist mõtlemist ja ka programmeerimist. Siin kohal suur aitäh kõikidele õpetajatele ja juhendajatele, kelle panus nii selles väljakutses kui ka inseneride järelkasvu laiemalt on hindamatu!
Võitjad
Konkursile laekus kokku 60 tööd lasteaedadest, koolidest, huvikoolidest ja -ringidest üle kogu Eesti. Algtaseme seast, kuhu laekus 42 tööd, valiti parimaks Tallinna Rõõmupesa Lasteaia Rõõmusärade rühm, kelle töö on nähtav siin. Kesktasemel laekus 15 tööd ning parimaks osutus Tallinna Lasnamäe Põhikooli 1a ja 1b klassi meeskond Tuleviku Ehitajad. Edasijõudnute tasemel laekus 4 väga tugevat tööd, millest parimat valida oli väga keeruline. Seekord võitis taseme peaauhinna Pärnu Mai Kooli meeskond R0b0P0isid 2, kelle töö ja teekonnaga saab tutvuda siin. Iga taseme võitjad said auhinnaks Intelino nutirongi koos lisadega ja Öun Drinks karastusjooke.
Veel jagati viis eriauhinda, mille olid välja pannud TalTechi Tehnoloogiakool, Rakett 69 Teadusstuudio, mobiilne tehnoloogiaklass Merkuur, Insplay ning Öun Drinks OÜ. Omanimelise eriauhinna pani välja Eesti Puitmajaliit, kes pärjas oma lemmikut 200 € Insplay kinkekaardiga. Täpsem info toimunud võistluse ülesannete ja võitjate kohta on leitav siin.
Meil on äärmiselt hea meel, et nii palju meeskondi võistlusel osales ning sellesse väljakutsesse palju aega ja energiat panustas. Loodame, et järgmisel väljakutsel on neid veelgi rohkem!
Võistluse toetajad:
Talvisel koolivaheajal korraldati tüdrukutele Tallinna Tehnikaülikooli kampuses energeetika laager, mille eesmärgiks oli inspireerida ja tutvustada tüdrukutele inseneeriat ja tublisid naisinsenere. Laager oli osalejatele tasuta ning sellest võttis osa 315 tüdrukut vanuses 7-18 aastat.
Kuivõrd laagris osalenute vanus ulatus seitsmest 18. eluaastani, olid ka tegevused erineva keerukusega. Nooremad (7-10), keda oli huviliste seas kõige rohkem, valmistasid kuuma- ja külmakotte, tulepüsivat slaimi ja palju muud. Vanemad pidid kokku panema töötava tuulegeneraatori. Lisaks õppisid nad vesinikku tootma, mida kasutati väikese sõiduauto kütusena. Nii teoreetilised kui ka praktilised tunnid viisid läbi energiatehnoloogia ja elektroenergeetika tudengid, keda vajadusel juhendasid ja abistasid Tehnikaülikooli lektorid ja teadurid. Töö toimus eesti ja vene keeles. Vene emakeelega tüdrukud, kes kuigivõrd eesti keelt oskasid, integreeriti eestikeelsetesse rühmadesse. Venekeelsetes rühmades oli ka Ukraina lapsi.
Laagri raames esines 17 külalislektorit-naisesinejat – Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson, kultuuriminister Piret Hartman ja silmapaistvad naisinsenerid, m.h. ka Hollandist tulnud meretuuleparkide insener Andreea Bela.
Vanemate hinnangul jäid lapsed üritusega väga rahule. „Tütar tuli koju vaimustunult, uute teadmiste ja tuttavatega,“ lausus Sofia ema Anna. „Imetore algatus! Ootame juba innukalt infot suvel toimuva laagri kohta. Tänud meeskonnale ja jõudu tegutsemisel!“ lisas Mirteli ema Maris.
Carmeni ja Emma ema Kaidi sõnul meeldisid tüdrukutele erinevad katsed, samuti õppisid nad malet mängima. „Lapsed pääsesid esimest korda elus TalTechi, nüüd plaanivad nad juba siia õppima tulla,“ lausus Kaidi.
Enerhacki meeskond korraldas Tallinna Tehnikaülikoolis koolinoortele energeetikalaagri ka 2021. aasta suvel – siis võttis sellest osa ligi 1500 last.
Veebilehel on üleval täpsem info laagri kohta: https://enerhack.camp/
Laager oli osalejatele tasuta tänu toetajatele ja partneritele: Briti Nõukogu Eesti esindus, Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia Instituut, Utilitas, Eesti Energia, Adven, Alexela, Filter, Grundfos, Tamult, Napal, Energiapartner, Energex Energy Experts, Elteks Ehitus, Termopilt, Nomine Consult, Eesti Soojustehnikainseneride Selts ja HeatConsult.
Seekordse laagri korraldamist vedas eest meie liidu president Igor Krupenski.
Eesti Inseneride Liidu jõulupeol (09.12.22) tähistati 100+1 aasta möödumist EILi eelkäija Eesti Inseneride Ühingu asutamisest ning anti juba 22. korda üle aasta inseneri ja aasta tehnikaüliõpilase tiitlid. Sel aastal pälvis EILi aasta inseneri tiitli Tartu Ülikooli observatooriumi juhtivinsener Viljo Allik ning aasta tehnikaüliõpilase tiitli Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika ja mehhatroonika bakalaureuse õppekaval õppiv Artur Lavrov.
Aasta insener 2022
Eesti Inseneride Liidu asepresident Enn Kerner Viljo Allikust: “Eesti Inseneride Liidu juhatuse liikmena tunnustan insener Viljo Alliku saavutusi Eesti kosmoseriigi tutvustajana ja saadikuna. Meil on vähe insenere, kelle saavutusi on tunnustanud Euroopa Kosmoseagentuur ning sellest lähtuvalt on insener Viljo Allik õige valik Eesti Inseneride Liidu aasta inseneri tiitlile.”
Viljo Allik on raadioside insener, kes on töötanud Tartu Observatooriumis aastast 2010 esmalt teadurina, seejärel (alates 2013) juhtivinsenerina ja jätkas Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis 2018. aastast juhtivinsenerina. Ta on Raadioamatööride Liidu liige, Eesti Akrediteerimiskeskuse erialaekspert ning oli esimene gigahertside lainealade kasutuselevõtja Eestis. Samuti on tal pikaaegne kogemus kosmosesektori (ja mitte ainult) ettevõtete teadusmahukate teenuste ja toodete väljaarendamises kui ka nõustamises. 2019. aastal päästis Viljo Allik 1,75 miljonit eurot maksva Euroopa Kosmoseagentuuri tudengisatelliidi ESEO kosmoseprügi saatusest. 2010.aastast juhendab Allik tudengisatelliitide ESTCube – 1 ja ESTCube – 2 arendustööd elektroonika ja telekommunikatsiooni valdkonnas. Lisaks panustab aasta insener aktiivselt inseneride järelkasvu ja inseneeria üldharidusse toomisesse. Viljo on juhendanud arvukalt kooliõpilaste uurimis- kui ka kraaditöid ning olnud üle 10 aasta Tartu observatooriumi Teadusmaleva juhendaja.
Aasta tehnikaüliõpilane 2022
Eesti Inseneride Liidu president Igor Krupenski Artur Lavrovist: “Eesti Inseneride Liidu presidendina näen, et Artur Lavrov on väga sihikindel ja uudishimulik noor insener. Ta on kõrgelt hinnatud nii elektroenergeetika valdkonna professorite kui ka tudengiorganisatsioonide poolt. Ta töötab juba õpingute ajal insenerina ABB AS-s kus, saab rakendada oma teadmiseid ja oskuseid.”
Artur Lavrov on lõpetanud 2018. aastal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ning õpib hetkel Tallinna Tehnikaülikooli Elektroenergeetika ja mehhatroonika 3. kursusel. Ta osaleb aktiivselt Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu tegemistes ja viib läbi Taltechi Elektroenergeetika ja Mehhatroonika Instituudi töötubasid. Lisaks sellele on ta ESNi (Erasmus Student Network) Tallinna vabatahtlik ning EYE (European Young Engineers) koordinaator. Artur on EYE 2023 sügiskonverentsi peakorraldaja. Sellel õppeaastal omandas Artur Lean Six Sigma valge vöö ja pingutab usinal kollase vöö kallal.
Seoses ulatusliku inseneride puudusega Eestis on Eesti Inseneride Liit välja töötanud pikaajalise inseneride järelkasvu strateegia, mille realiseerimisele otsustas õla alla panna ka RAMM Ehitus, kes otsustas investeerida EILi inseneride järelkasvu tegevustesse kokku 10 500 eurot.
Viimase OSKA uuringu [1] kohaselt on lähi kümnendil Eestis puudu 2/3 inseneridest ning praeguse seisuga katavad ülikoolilõpetajad vaid 1/3. Sarnaselt töötlevale tööstusele on ka ehitussektoris inseneride puudus väga teravalt tunda. Kuigi 2022. aastal oli Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) I astme kõrghariduse valikul Ehitiste projekteerimine ning ehitusjuhtimine populaarsuselt teine eriala, kuhu hetkel on lubanud õppima asuda 128 üliõpilast [2], siis isegi koos TTÜ teiste ehitusvaldkonna erialade ja Tallinna Tehnikakõrgkooli sisseastujatega [3] ei kata see vajaminevate inseneride ja spetsialistide arvu, seda enam, et kõik sisseastujad ei lõpeta. [4]
“Hetkel ei ole noortel selget pilti, mida inseneri elukutse tähendab ning milliseid võimalusi inseneeria ja tehnoloogia valdkonnad endas kätkevad. Süstemaatiline ja mitmekülgne kokkupuude inseneeriaga varajasest east nii formaalses, mitteformaalses kui ka informaalses õppes toetab haridustee jätkamist selle valdkonna erialadega. Teadlik erialavalik toetab mõtestatud õpet, mis omakorda loob eelduse lõpetajate arvukuse tõusuks. Seepärast oleme oma esimese nelja aasta tegevuste peamiseks suunaks võtnud noorte teadlikkuse tõstmise ning üldhariduskoolides MATIK õppe sisseseadmise toetamise” räägib inseneride järelkasvu strateegia projektijuht Kristi Kuusemets.
RAMM Ehituse juhatuse liikme Priit Raua sõnul on tegemist igati tervitatud ettevõtmisega, mistõttu on ettevõte otsustanud Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia tegevustele kaasa aidata. Juulis sõlmiti partnerlusleping, mis esialgu kestab kolm aastat. 15aastase kogemusega RAMM ehituse jaoks on hea meeskond oluline väärtus, millesse tuleb panustada. [5]
Eesti Inseneride Liidu (EIL) president andis 02.12.2021 Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud Eesti Elektroenergeetika Seltsi erialapäeval pidulikult üle aasta inseneri 2021 auhinna Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna teadusprodekaanile Argo Rosinale (PhD) ja aasta tehnikaüliõpilase 2021 auhinna Tallinna Tehnikaülikooli doktorandile Karolina Kudelinale.
„Argo Rosin on silma paistnud tulemusliku uurimistööga energiapöördesse panustavas tarkvõrkude, elektritarbimise juhtimise ja elektrienergia kokkuhoiu valdkonnas. Eesti Inseneride Liit hindab aasta inseneri valimisel lisaks insenerikutse omaniku pikaajalistele tööalastele saavutustele ka ühiskondlikku tööd. Argo Rosin on oma töö kõrvalt tegev mitmes Eesti ja rahvusvahelises valdkonna eksperte ühendavas organisatsioonis ning 2021. aastal aktiivselt kirjutanud Eesti meediasse erinevaid harivaid artikleid (nt „Tehisintellekt päästab tuleviku tarkvõrgud halvast elektrist“, ERR Novaator, 19.05.2021) ja julgeid enda valdkonnaga seotud probleemkohti avavaid arvamuslugusid (nt „Rohepööre, ülikool ja mängurlus“, ERR, 20.10.2021),” selgitas võitja valikut auhinna üle andnud Eesti Inseneride Liidu president Leo Rummel.
Argo Rosin on kaitsnud 2005. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis doktorikraadi. Ta on töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis 1995. aastast erinevatel ametikohtadel alates insenerist kuni kaasprofessorini, lisaks ka AS Contactus peaautomaatikuna aastatel 1998-2001 ja OÜ Süsteemitehnika juhatuse liikmena alates 2004. aastast. Tal on volitatud elektriinseneri kutse, ta on Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna nõukogu liige, Eesti Elektronenergeetika Seltsi, Eesti Moritz Hermann Jacobi Seltsi, Institute of Electrical and Electronics Engineers (IEEE), IEEE Industrial Electronics Society ja IEEE Power & Energy Society liige. Ta teeb tihedat koostööd ettevõtetega, juhib mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte ning osaleb koos oma uurimisrühmaga mitme tarkvõrkude tippkeskuse töös („Targa linna tippkeskus“, „Teadmistepõhise ehituse tippkeskus“).
„Karolina Kudelina on olnud tõeliselt tähelepanuväärne tudeng alates bakalaureuseõppesse astumisest 2015. aastal ja on nüüdseks juba üle aasta õppinud doktoriõppes. Selle lühikese aja jooksul on ta avaldanud 20 teadusartiklit, millega ta on juba täitnud mitmekordselt doktoriõppe lõpetamiseks ettenähtud mahu. Selle kõrvalt on ta viinud läbi töötubasid koolilastele, esinenud televisioonis ja raadios ning sellega aidanud tagada rohepöördeks vajalikku inseneride järelkasvu,“ põhjendas Leo Rummel auhinda üle andes.
Karolina Kudelina on lõpetanud 2015. aastal Narva-Jõesuu Keskkooli kuldmedaliga ja astunud Tallinna Tehnikaülikooli, kus ta kaitses 2018. aastal elektroenergeetika bakalaureusekraadi, 2020. aastal energiamuundus- ja juhtimissüsteemide magistrikraadi ja alates 2020. aastast õpib elektroenergeetika ja mehhatroonika doktoriõppes. 2020. aastast on ta ühtlasi töötanud elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis esmalt insenerina ja alates doktorantuuri astumisest doktorant-nooremteadurina. Oma magistritöös uuris ta robotites, elektriautodes ja elektritõukeratastes kasutatavate harjavabade alalisvoolumasinate rikete tuvastamise ja vähendamise võimalusi. Oma doktoritöös on ta oma uurimisvaldkonda veelgi laiendanud elektrituulikute, asjade interneti ja pilvearvutustega. Tema uurimistöö on rohepöördega tihedalt seotud.
Kogemuslugu Taltechi elektroenergeetika doktorandi ning Aasta tehnikaüliõpilase 2021 Karolina Kudelinaga sellest, kuidas möödusid Karolina õpingud põhi-, kesk- ja kõrgkoolis, missugusena näeb ta enda tulevikku ning miks soovitab Karolina Kudelina minna õppima mõnda tehnikaeriala: https://bit.ly/3jpW4YJ