3. kursuse materjalitehnoloogia tudeng Kirke Maria jagab, kuidas on läinud tema õpingud, mis ta plaanib teha tulevikus ning mida materjalitehnoloogia üldse endast kujutab: https://bit.ly/3A8sGj2
Eesti Inseneride Liidu (EIL) viimasel juhatuse koosolekul kinnitati Eesti Lennuakadeemia avaldus liitumiseks. See teeb Eesti Lennuakadeemiast neljanda kõrgkooli, mis saab EIL liikmeks.
Lennuakadeemia liikmeks saamine pole tegelikult üllatav, sest kool pakub lennundustehnika õppekaval inseneriõpet juba aastaid. Õppekaval on kaks spetsialiseerumist ning neist esimese, õhusõiduki ehituse ja hoolduse suunal on lõpetajal võimalik omandada kas õhusõiduki mehaanika-või elektroonikainseneri, õhusõiduki hooldusinsenerivõi õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse insenerikompetentsid ning jätkata karjääri vastavalt valitud suunale. Side-ja navigatsioonisüsteemide ehk teise spetsialiseerumise väljundiks on info-ja telekommunikatsioonitehnoloogia insenerid, kes oskavad kasutusele võtta, seadistada ja käitada lennuliikluse toimimiseks vajalikke süsteeme. Lennundustehnika õppekava sisu ja väljundid on tulemus, mis on saavutatud tänu viljakale koostööle lennundusvaldkonna partneritega ning muidugi sihipärasele arendustööle.
EIL liikmelisus toetab tarka õppekavaarendust senisest veelgi enam ning koostöö teiste EIL liikmetega on päris kindlasti pandiks nii inseneeria valdkonna populariseerimisele, ühistele tulevikuprojektidele, aga miks mitte ka sektoritevahelisele mobiilsusele. EIL eesmärk on keskkonna loomine kutseliste inseneride ettevalmistamiseks ja rakendamiseks koostöös teadlaste ja ettevõtjatega ning see on ka lennuakadeemia eesmärk.
Arhitektiks saamise unistus tekkis mul umbes kümneaastasena, kui üks mu toonane sõber kirjeldas kirglikult, kes on arhitekt ning mida ta teeb. Mäletan siiani vaimustust mõttest, et tulevikus linna peal kõndides vaatavad mulle vastu minu käe all sündinud hooned. Peale gümnaasiumi asusin õppima Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri erialale, kuid peale poolt õppeaastat tundsin, et minu loominguline pool pole veel piisavalt tugev. Uurisin alternatiivsete võimaluste kohta ning leidsin enda jaoks sobiva eriala Tallinna
Tehnikaülikooli Tartu Kolledžist. Nimelt pakutakse siin inseneriharidust arhitektuurse kallakuga. Meeldivaks üllatuseks oli naisterahvaste suur osakaal kursusel – meid on peaaegu võrdselt meestega, kuigi insenerikutset kuvatakse endiselt kui meeste eriala.
Olin kuulnud jutte, kui intensiivne on inseneriõpe ning kui palju erinevaid teadmisi peab ühel inseneril olema. Mis puudutab faktiteadmisi, siis neid on alati võimalik kehtivatest materjalidest leida või oma ala spetsialistidelt järgi uurida, aga oluline on hea ajaplaneerimine ja pingetaluvus. Suurimaks väljakutseks on kodutööde hulk ja mahukus, eriti kui tahta kõike hästi teha. Vahel tuleb ka prioriteete seada, millele ühel või teisel hetkel keskenduda.
Õpe algab alusainetega, mis võivad kohati tunduda igavad ja kaugel erialast. Mida aeg edasi, seda spetsiifilisemaks lähevad õppeained ning mahukamaks ülesanded. Paljud ülesanded põhinevad päriselul, nii on hea õpitut tulevikutööga seostada. Õppejõud on üldiselt väga toetavad ning Tartu Kolledžis on kindlasti lisaboonuseks individuaalse õppe pakkumine, kuna kursus pole väga suur.
Kogemuslugu avaldatakse peagi täispikkuses Teeviida lehel.
Hetkel ei ole noortel selget pilti, mida inseneri elukutse tähendab ning milliseid võimalusi inseneeria ja tehnoloogia valdkonnad endas kätkevad. Süstemaatiline ja mitmekülgne kokkupuude inseneeriaga varajasest east nii formaalses, mitteformaalses kui ka informaalses õppes toetab haridustee jätkamist selle valdkonna erialadega. Teadlik erialavalik toetab mõtestatud õpet, mis omakorda loob eelduse lõpetajate arvukuse tõusuks. Seepärast oleme oma esimese nelja aasta tegevuste peamiseks eesmärgiks võtnud noorte teadlikkuse tõstmise ning üldhariduskoolides MATIK (matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja kunstide) õppe sisseseadmise toetamise.
Viimase OSKA uuringu [1] kohaselt on lähi kümnendil Eestis puudu 2/3 inseneridest ning praeguse seisuga katavad ülikoolilõpetajad vaid 1/3. Sarnaselt töötlevale tööstusele on ka ehitussektoris inseneride puudus väga teravalt tunda. Kuigi 2022. aastal oli Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) I astme kõrghariduse valikul Ehitiste projekteerimine ning ehitusjuhtimine populaarsuselt teine eriala, kuhu hetkel on lubanud õppima asuda 128 üliõpilast [2], siis isegi koos TTÜ teiste ehitusvaldkonna erialade ja Tallinna Tehnikakõrgkooli sisseastujatega [3] ei kata see vajaminevate inseneride ja spetsialistide arvu, seda enam, et kõik sisseastujad ei lõpeta. [4]
Teadlikuse tõstmiseks jätkame juba alustatud kogemuslugude avaldamisega ning meie sotsiaalmeedia ja digikanalite elavndamisega ja uuendamisega, et insener.ee kontod ja koduleht oleksid noorte jaoks kaasahaaravad ja inspireerivad inseneeriaalased infoallikad. Me oleme loomas noorte inseneeriaalast infokirja ning korraldame gümnaasiumites inseneeriaalaseid infopäevi koos ettekannete ja töötubadega. Meil on kavas alustada ka iga-aastase veebipõhise võistlussarjaga, mille eesmärgiks on noortele inseneeria erinevaid tahke tutvustada.
MATIK õppe sisseseadmise toetamiseks oleme loomas praktilisi ja elulisi projektiõppest lähtuvaid õppematerjale. Nende eesmärgiks on lisaks MATIK ainete huvitavaks muutmisele pakkuda ka karjääriõpet. Õppematerjalid luuakse koostöös ettevõtetega ning need pakuvad noortele võimaluse lahendada nendele kohandatud probleeme, mis tuginevad ettevõtetes esinevatele väljakutsetele. Hetkel on meil olemas 7. klassi loodusõpetuse materjalide kava, kuid plaanis on luua materjalid põhikooli III astmest gümnaasiumi lõpuni välja. Lisaks õppematerjalidele tahame aidata koolidel juurutada ülemaailmset STEAM päeva tähistamist. Mitteformaalne õpe on noorte haridustee väga oluline osa, mistõttu on meil kavas toetada tehnika- ja teadushuviringide laienemist ja arenemist ning inseneeria valdkonna huvitegevuse populariseerimiseks oleme teinud ka esimesed sammud järgmisel aastal esmakordselt toimuva MATIK festivali organiseerimiseks.
Strateegia järgmise nelja aastaga soovime veel toetada ja arendada inseneeria ja tehnoloogia valdkonna osapoolte koostööd ning aidata kaasa inseneeria ja tehnikavaldkonna hariduse õppimisvõimaluste parandamisele. Strateegia realiseerimiseks on kaasatud nii avalik- kui ka erasektor ning meil on hea meel teatada, et alates juulist on strateegial ka esimene partner – RAMM Ehitus. RAMM Ehituse juhatuse liikme Priit Raua sõnul on tegemist igati tervitatud ettevõtmisega. 15- aastase kogemusega RAMM Ehituse jaoks on hea meeskond oluline väärtus, millesse tuleb panustada, mistõttu on ettevõte otsustanud Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia tegevustele kaasa aidata. Juulis sõlmiti partnerlusleping, mis esialgu kestab kolm aastat.
1. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/10/OSKA_Toostus_veebi.pdf
2. https://sais.ee/PublicInfo/Rankings?institutionId=13732f07-75e0-4c0d-8b2f-83ab65116d7b
3. https://sais.ee/PublicInfo/Rankings?institutionId=13732f07-75e0-4c0d-8b2f-83ab65116d7b
4. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/11/ehitus.pdf
Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia partnerettevõtteks hakkamiseks palun saata e-kiri projektijuhile Kristi Kuusemetsale aadressil kristi.kuusemets(at)insener.ee.
Sel aastal kuulutas Eesti Inseneride Liit (EIL) esimest korda välja edukate tudengite Euroopa õppereisi toetuse konkursi, mille auhinnafond oli 1000 €. Konkursile laekusid 5 kandidaadi avaldused ning nende seast osutus EIL juhatuse hääletusel valituks Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika bakalaureuse tudeng Andra Laine. Võitja valimisel lähtuti õpingute- ja tööalastest silmapaistvatest saavutustest ja vabatahtlikust tegevusest insenerivaldkonnas.
„Arvan, et tähelepanuväärsed on nii Andra keskmine hinne 4,81, mida on Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala bakalaureuseõppes väga raske saavutada, kui ka tema vabatahtlik tegevus Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu juhatuse liikmena ja hariduse kvaliteedi töögrupis. Seoses energiakriisi, rohe- ja digipöörde ning ükssarvikute ja start-up-ide buumiga on Eestis enneolematu puudus tehnoloogiaerialade lõpetajatest ja inseneridest. Seame Andra eeskujuks nii kõigile üliõpilastele, kui ka igale noorele, kes alles valmistub ülikooli astuma!“ selgitas Eesti Inseneride Liidu juhatuse liige Leo Rummel.
Andra kasutab toetust, et võtta septembri lõpus osa WCPEC-8 (The 8th World Conference on Photovoltaic Energy Conversion) päikeseenergeetika messist. Omades päikesepargi projekteerimise kogemust, kandideeris Andra konkursil, et oma teadmisi selles valdkonnas veelgi süvendada: „Soovin tutvuda isenäoliste ettevõttetega ning uurida nende ideoloogiat, nägemust ja juhtimist, näha kasutatavaid töövõtteid ja luua uusi kontakte. Näen selles võimalust leida endale sobivaim spetsialiseerumine ja manada ette tervikpilt.“ Andra hinnangul on teadmiste mitmekesistamiseks oluline ennast täiendada välismaal. Konkursi võit võimaldab Andral katta õppereisiga seotud kulud peaaegu täies mahus.
Teisipäeval, 8.11.22 on rahvusvaheline STE(A)M päev ning selle tähistamiseks kutsub Eesti Inseneride Liit koostöös Insplayga noortele esitanud ehitust ja robootikat ühendava väljakutse. STE(A)M käsitleb teaduse (science), tehnoloogia (Tech), inseneeria (engineering), kunsti (art) matemaatika (math) lõimitud õpet ning selle eesmärgiks on arendada kriitilist ja tehnilist mõtlemist, loovalt lahendada probleemide ning meeskonnatöö oskust! Ehitusvaldkonda ja robootikat ühendavas väljakutses peavad noored projekteerima ning ehitama elementmaja, programmeerima roboti selle kohale vedamiseks. Võistlusele on oodatud osalema kõik alates lasteaiast lõpetades gümnaasiumiga.
“ STE(A)M õppe populariseerimine on meie jaoks väga oluline, kuna selle fookuses on loodus- ja täpisteadused ning see arendab oskusi, mis on inseneri elukutse juures väga olulised. Statistika näitab, et noorte huvi reaalainete vastu hakkab vähenema põhikooli II astmes ning on madalaim kolmandas, kuid taolised võistlused on väga hea viis, kuidas noortes reaalteaduste ja tehnika huvi uuesti sütitada” sõnas Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia projektijuht Kristi Kuusemets
Võistluse sisu töötati välja koostöös Insplayga, kes on STE(A)M – õppe (Eesti keeles MATIK-õppe) ja õppevahendite maaletooja, pikaaegne õpetajate koolitaja ning juhtiv MATIK õppevahendite müüja. Igal aastal koolitavad nad üle tuhande kooli ning lasteaia õpetaja ja on aastatega loonud robootikahuviliste võrgustikud, mis ühendab 5100 inimest nii koolidest kui lasteaedadest. Insplay on korraldanud ka mitmeid robootika võistlusi nagu RoboOlümpia ning Roboliiga Robotexil.
“Selleks, et õpetajatel oleks motivatsiooni robotid kapist välja võtta, korraldab Insplay paar korda aastas erinevaid võistluseid. Seekord tuli põnev pakkumine Eesti Inseneride Liidult ja muidugi haarasime suurepärasest võimalusest kahe käega kinni“ räägib Insplay haridusosakonna juht Janne Kivila. Tema sõnul saab tänapäevaste robootikaseadmetega insenerioskuste arendamine alguse juba lasteaias ja usub, et läbi võistluste avastab üha rohkem õpilasi endas inseneripisiku. „Ja mis seal salata, see on üks äraütlemata põnev ala, sest inseneeria on kõikjal meie ümber. Insenerid mõistavad, kuidas asjad töötavad, nad leiavad probleemidele lahendused ja nad on innovaatorid, kes otsivad alati võimalusi ümbritseva maailma paremaks muutmiseks“ lisab Janne. „Tulevikus on MATIK (termini STE(A)M eestikeelne vaste) alade töökohad kõrgelt hinnas. Tänane väike robotiehitaja on homme suurepärane meeskonnamängija, hästi aega juhtiv projektijuht, loomingulisi lahendusi leidev insener või piireületav tarkvaraarendaja“
Ühiselt loodud ehitusvaldkonda ja robootikat ühendavas väljakutses peavad noored projekteerima ning ehitama elementmaja ja programmeerima roboti selle tehasest ehitusplatsile vedamiseks. Võistlusele on oodatud osalema kõik alates lasteaiast lõpetades gümnaasiumiga ning võistlus lõppeb kolmapäeval, 30.11.22.
Parimatele on auhinnad välja pannud Insplay, TalTech Tehnoloogiakool, Merkuur, Rakett69 Teadusstuudio ning Öun Drinks.
Rohkem infot võistluse kohta leiate siit.
Kui tead kedagi, kes väärib esiletõstmist, siis anna temast teada! Näitame ühiselt, et meie seas on nutikaid insenere ja tublisid tehnikatudengeid ning aitame propageerida inseneriharidust!
Kandideerimise või kandidaadiks esitamise tingimused:
????? ??????? – insenerieriala magistrikraad või magistriga võrdsustatud bakalaureusekraad või 5-aastase õppe diplom või 4-aastane rakenduskõrgharidus ning vähemalt 10 aastat tööd insenerialal;
????? ???????ü??õ?????? – õppimine insenerieriala bakalaureuse-, magistri-, doktori- või rakenduskõrgharidusõppes.
????????? ????????????: 75% vastavalt töö- või õpingutealased silmapaistvad saavutused insenerivaldkonnas nii lõppenud aastal kui eelnevatel aastatel, insenerikutse(d), 25% tegevus insenerivaldkonnas vastavalt töö või haridusasutuse väliselt – erialaorganisatsioonides, huvihariduse vallas, üliõpilaste puhul ka tuutorina ja esindusorganisatsioonides.
Nominendid tuleb esitada koos haridus- ja töökäigu kirjelduse / CV ja kandidaadi sobivust põhjendava kaaskirjaga või täidetud vormiga e-postiaadressil konkurss(at)insener.ee ????????? ??.??.????.
Esitatud kandidaatide hulgast teeb valiku hääletuse teel EILi juhatus. Edu!
Inseneri infopäevade eesmärgiks on tutvustada Eesti erinevates gümnaasiumites ettekannete ja põnevate töötubadega inseneeria laiahaardelisust, inseneri elukutset ja selle karjäärivõimalusi. Igal infopäeval astuvad üles kohalikud insenerid ja ettevõtted, kes tutvustavad oma tööd ja edulugusid , ning tehnikaharidust andvate ülikoolide tudengid, kes viivad noortega läbi töötubasid ja tutvustavad tehnikaerialadel edasiõppimise võimalusi.
“Meie eesmärgiks on tutvustada noortele erinevaid ja põnevaid inseneeria valdkonna karjäärivõimalusi ning näidata, kui loov, huvitav ja mitmekülgne on inseneri elukutse. Meie inforuumis ei ole väga palju juttu inseneridest ega tehnikaalastest saavutustest, mistõttu ei pruugi noored teada, mida erinevad insenerid teevad. Ürituse esimene pool on pühendatud ettekannetele ning teises pooles saavad noored ettekannete poolt tekitatud sädet toita tehniliste töötubadega. Inseneri infopäevade ülesehitus võimaldab kontsentreeritud vormis tõsta noorte teadlikkust ja tekitada huvi inseneeria vastu“ räägib Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia projektijuht Kristi Kuusemets.
Esimene Inseneri infopäev toimus 18.11.2022 Saaremaa Gümnaasiumis. Üritusel tutvustas ehitusvaldkonda ja ehitusinseneri karjäärivõimalusi Merko Ehitus Eesti mudelprojekteerimise projektijuht ja endise Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane Alan Väli ning laevainseneri elukutset Aasta Ettevõtteks valitud Baltic Workboatsi laevainsener ja Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane Imre Kuusk. Kohale oli kutsutud ka Eesti Maaülikooli Tehnikaüliõpilaste Selts, kes elektroonika töötoas pani proovile noorte tehnilised teadmised ja oskused. Eesti Maaülikool ja Eesti Lennuakadeemia tutvustasid erialasid ning nendel õppimise võimalusi.
„Saaremaa Gümnaasiumi jaoks oli see päev ka tähiseks inseneeria ja matemaatika õppesuuna avamisele. STEM-valdkonna hariduse populariseerimine on kooli jaoks olulisel kohal, selle valdkonna kursused on nii Tulevikutehnoloogiate kui ka „Meri ja keskkond“ õppesuuna programmis. Saaremaa Gümnaasium osaleb rahvusvahelises Erasmus+ programmis „STEM for future“. Loodame, et inseneeria-valdkonna üritused koostöös Eesti Inseneride Liiduga muutuvad SG-s traditsiooniliseks.“ kirjeldab Saaremaa Gümnaasiumi õppekorraldusjuht Maidu Varik. Eesti Inseneride Liit plaanib käesoleva õppeaasta jooksul korraldada vähemalt kaks sarnase vormiga infopäeva ning järgmisel aastal kokku vähemalt kuus. Koolid, kes sooviksid oma gümnasistidele selle ürituse kaudu inseneri elukutset tutvustada, saavad kirjutada Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia projektijuhile aadressil kristi.kuusemets@insener.ee.