Karl August Tatunts on 28aastane Tartu noormees, kelle varajane kirg mõista, kuidas maailm tema ümber töötab, on ta tänaseks toonud Solaride’i päikeseauto peainseneriks. Uurisime temalt, milline on olnud tema teekond inseneeriasse ning miks ta soovitab noortel just seda teed valida.
Olen sündinud ja ülesse kasvanud heade mõtete linnas. Kooliteel olen läbinud mitmeid koole – Tartu Kommertsgümnaasium, Tartu Katoliku Kool, Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Kutsehariduskeskus ja nüüd Tallinna Tehnika Kõrgkool (TTK). Noorena tunnistustel ma ei hiilganud. Ükski aine justkui huvi ei pakkunud ja kui pakkus, siis oli see üks väga spetsiifiline teema ning kiiresti see huvi aine vastu taas rauges. Reaal- ja loodusteadused olid alati suurem huviring, isegi siis, kui mu hinded seda ei peegeldanud. Hinded ja märkused ei kõigutanud mind üldse, kuna see ei näidanud seost mu teadmistega. Mind on alati huvitanud mustrid looduses ja tehnikas ning kuidas kõike algosakesteni laiali lammutada ja siis proovida tagasi kokku panna olgu see telekapult, raadio või arvutimonitor. Aga kuna gümnaasiumis ma ei mõistnud päris hästi, mis inseneeria on ning füüsika tundides sellega kokku ei puutunud, siis ei teadnudki ma enne kahekümnendat eluaastat, et see ongi mu tee.
Autotehnikust autoinseneriks
Gümnaasiumist liikusin edasi Tartu Kutsehariduskeskusesse autotehnikat õppima. Autod tundusid huvitavad just pealtnäha keerulise masinana – palju liikuvaid detaile üheskoos harmoonias töötamas. Kui midagi on valesti, siis selle tervikuna taas tööle panemine on justkui pusle. Põhikoolis ei kujutanud ma ette, et ma tulevikus autotehnikaga tegelen. Aga kui kutsekool hakkas ühele poole saama, siis oma õpetajaga tulevikust rääkides tekkis tal suur küsimus, et „mis mõttes ma ülikooli edasi ei lähe?“. Ma arvan, et see reaktsioon tuli sellest, et tundides olid mu küsimused suunatud sellele, kuidas miski töötab, mitte kuidas seda tööle panna.
Hirm ülikooli astudes oli suur, eriti mõeldes tagasi sellele, kuidas ma varasemalt eksamitele ja arvestustöödele lähenesin. Liitudes esimesel kursusel Tudengivormeliga, leidsin täiesti uue meetodi kuidas teadmisi omastada. Seal hakkasin arendama erialaseid oskuseid töö käigus, mida oli lihtne kanda edasi oma õpingutesse, olgu see materjaliteadus, teoreetiline mehaanika, tugevusanalüüsid või tootmistehnoloogiad. Kuigi minu õppeformaat, mis oli siis tootearendus Tudengivormelis, oli väga intensiivne, siis usun, et eksisteerib ka parem balanss koormuse jaotamisel kui see, mis ma tegin. Aga selline ongi mu lähenemine elus olnud, 100% või mitte midagi. TTK oli alati väga toetav selle suhtes, kuna seal ei pandud rõhku sellele, et alati kõik loengutes identselt ülesandeid täidaksid, vaid keskendutakse sellele, et tudengite areng oleks õiges suunas. Kui oli võimalik mu tegemisi kokku viia õppekavas ettenähtud väljunditega, siis ei olnud kunagi pikka juttu. Alati sain õppejõududega kiirele kokkuleppele ning seetõttu olen väga rahul oma kooli valikuga.
Liitumine Solaride’i projektiga
Peale kahte hooaega Tudengivormelis tundsin, et on aeg edasi liikuda. Teist hooaega kokku tõmmates kirjutati mulle sellisest projektist nagu Solaride. Liitudes tiimiga oli selle eesmärk ehitada päikeseenergiat kasutav auto, millega võistelda Austraalias päikeseautode võistlusel. Esimene asi, mida mult paluti, oli nädalas paar tundi mudeleid teha. Aga nähes, kuidas tööstruktuur oli seosetu, ülesandeid täideti ilma suurema tagamõtteta ja pikka plaani ei olnud, siis klassikaline „anna näpp, võetakse käsi“ läks käiku ning kuu või kaks hiljem olin mehaanika tiimi juht ning nüüd täidan peainseneri rolli. Põhitöö on jälgida tiimi arengut, tuua sisse uusi tehnoloogilisi võtteid ja kindlustada, et kõikide inseneride töö terviktulemuseks oleks läbimõeldud ning efektiivsem päikeseauto.
Solaride’i päikeseauto peainsener Karl August Tatunts
Nüüdseks oleme ehitanud esimese auto valmis, projekteerime teist autot, ning eesmärk on liikunud autolt meie inimesteni. Meie eesmärk on tagada meie tiimiliikmetele keskkond, kus nad saavad areneda ning leida töö käigus, mis nende tõeline kutsumus on. Et nad ei peaks pimesi oma järgmist sammu tegema, vaid meie juures proovida kätt erinevates valdkondades, samal ajal õppides, mis nende tõeline võimekus on. Et nad ei peaks jääma kinni karjääriredelile ettevõtetes, mille väärtused ja sihid ei klapi nende enda omadega. Ma ei oska öelda, milline meie tuleviku auto on või kas me leiame midagi muud, mille kaudu anda inseneridele tehniline väljund. Aga kindel on see, et me otsime võimalusi, et anda rohkematele noortele tegijatele paremaid tingimusi, mille läbi end arendada ja minna tuleviku tööturule karastunud ning sihikindlate spetsialistidena.
Insenerile on kõik valdkonna uksed avatud
Ise näen end lähitulevikus töötamas tootearenduse insenerina, aga hoian end avatuna erinevate huvitavate võimaluste jaoks. Autotehnika eriala lõpetanutel on edaspidised võimaluse, minna tööle autohooldusettevõtetesse hooldusnõunikena, töökoja meistritena jms. Aga lõpuks on insenerile kõik oma valdkonna uksed avatud, kui panna selle alla aega ja vaeva enesearenduseks. Kool on keskkond arenemiseks endale mugavas valdkonnas, mitte tuleviku saatuse määraja.
Inseneeria on huvitav valdkond just nendele, keda on läbi elu painanud „miks“ ja „kuidas“ küsimused. Kuidas teadsid sillaehitajad, milliseid trosse vaja on? Kuidas valgus päikesepaneelil elektriks muutub ja mis seal auto mootoris ikkagi peidus on, et bensiini sisse valades tuleb välja hobujõud ja mis see hobujõud täpselt on? Insenerina läbi löömiseks peaks inimesel olema naturaalne tung end arendada ning juurde õppida. Kindlasti ei pea olema gümnaasiumi ajal suur fanaatik, aga nagu eelnevalt mainisin, siis sisemine vajadus aru saada, kuidas midagi töötab, on algus inseneriks saamise teekonnale.
Solaride projektiga saad tutvuda nende kodulehel.
Autoinseneriks saab õppida Eestis Tallinna Tehnikakõrgkoolis.
Aasta insener 2021 on Argo Rosin ja aasta tehnikaüliõpilane 2021 on Karolina Kudelina
Eesti Inseneride Liidu (EIL) president andis 02.12.2021 Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud Eesti Elektroenergeetika Seltsi erialapäeval pidulikult üle aasta inseneri 2021 auhinna Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna teadusprodekaanile Argo Rosinale (PhD) ja aasta tehnikaüliõpilase 2021 auhinna Tallinna Tehnikaülikooli doktorandile Karolina Kudelinale.
„Argo Rosin on silma paistnud tulemusliku uurimistööga energiapöördesse panustavas tarkvõrkude, elektritarbimise juhtimise ja elektrienergia kokkuhoiu valdkonnas. Eesti Inseneride Liit hindab aasta inseneri valimisel lisaks insenerikutse omaniku pikaajalistele tööalastele saavutustele ka ühiskondlikku tööd. Argo Rosin on oma töö kõrvalt tegev mitmes Eesti ja rahvusvahelises valdkonna eksperte ühendavas organisatsioonis ning 2021. aastal aktiivselt kirjutanud Eesti meediasse erinevaid harivaid artikleid (nt „Tehisintellekt päästab tuleviku tarkvõrgud halvast elektrist“, ERR Novaator, 19.05.2021) ja julgeid enda valdkonnaga seotud probleemkohti avavaid arvamuslugusid (nt „Rohepööre, ülikool ja mängurlus“, ERR, 20.10.2021),” selgitas võitja valikut auhinna üle andnud Eesti Inseneride Liidu president Leo Rummel.
Argo Rosin on kaitsnud 2005. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis doktorikraadi. Ta on töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis 1995. aastast erinevatel ametikohtadel alates insenerist kuni kaasprofessorini, lisaks ka AS Contactus peaautomaatikuna aastatel 1998-2001 ja OÜ Süsteemitehnika juhatuse liikmena alates 2004. aastast. Tal on volitatud elektriinseneri kutse, ta on Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna nõukogu liige, Eesti Elektronenergeetika Seltsi, Eesti Moritz Hermann Jacobi Seltsi, Institute of Electrical and Electronics Engineers (IEEE), IEEE Industrial Electronics Society ja IEEE Power & Energy Society liige. Ta teeb tihedat koostööd ettevõtetega, juhib mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte ning osaleb koos oma uurimisrühmaga mitme tarkvõrkude tippkeskuse töös („Targa linna tippkeskus“, „Teadmistepõhise ehituse tippkeskus“).
„Karolina Kudelina on olnud tõeliselt tähelepanuväärne tudeng alates bakalaureuseõppesse astumisest 2015. aastal ja on nüüdseks juba üle aasta õppinud doktoriõppes. Selle lühikese aja jooksul on ta avaldanud 20 teadusartiklit, millega ta on juba täitnud mitmekordselt doktoriõppe lõpetamiseks ettenähtud mahu. Selle kõrvalt on ta viinud läbi töötubasid koolilastele, esinenud televisioonis ja raadios ning sellega aidanud tagada rohepöördeks vajalikku inseneride järelkasvu,“ põhjendas Leo Rummel auhinda üle andes.
Karolina Kudelina on lõpetanud 2015. aastal Narva-Jõesuu Keskkooli kuldmedaliga ja astunud Tallinna Tehnikaülikooli, kus ta kaitses 2018. aastal elektroenergeetika bakalaureusekraadi, 2020. aastal energiamuundus- ja juhtimissüsteemide magistrikraadi ja alates 2020. aastast õpib elektroenergeetika ja mehhatroonika doktoriõppes. 2020. aastast on ta ühtlasi töötanud elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis esmalt insenerina ja alates doktorantuuri astumisest doktorant-nooremteadurina. Oma magistritöös uuris ta robotites, elektriautodes ja elektritõukeratastes kasutatavate harjavabade alalisvoolumasinate rikete tuvastamise ja vähendamise võimalusi. Oma doktoritöös on ta oma uurimisvaldkonda veelgi laiendanud elektrituulikute, asjade interneti ja pilvearvutustega. Tema uurimistöö on rohepöördega tihedalt seotud.
Teeviida intervjuu „Insenerid ehitavad tänast maailma!“
Kogemuslugu Taltechi elektroenergeetika doktorandi ning Aasta tehnikaüliõpilase 2021 Karolina Kudelinaga sellest, kuidas möödusid Karolina õpingud põhi-, kesk- ja kõrgkoolis, missugusena näeb ta enda tulevikku ning miks soovitab Karolina Kudelina minna õppima mõnda tehnikaeriala: https://bit.ly/3jpW4YJ
Kogemuslugu Kirke Mariaga: „Kui oled ise hakkaja, avanevad kõik uksed!“
3. kursuse materjalitehnoloogia tudeng Kirke Maria jagab, kuidas on läinud tema õpingud, mis ta plaanib teha tulevikus ning mida materjalitehnoloogia üldse endast kujutab: https://bit.ly/3A8sGj2
Eesti Lennuakadeemia liitus Eesti Inseneride Liiduga
Eesti Inseneride Liidu (EIL) viimasel juhatuse koosolekul kinnitati Eesti Lennuakadeemia avaldus liitumiseks. See teeb Eesti Lennuakadeemiast neljanda kõrgkooli, mis saab EIL liikmeks.
Lennuakadeemia liikmeks saamine pole tegelikult üllatav, sest kool pakub lennundustehnika õppekaval inseneriõpet juba aastaid. Õppekaval on kaks spetsialiseerumist ning neist esimese, õhusõiduki ehituse ja hoolduse suunal on lõpetajal võimalik omandada kas õhusõiduki mehaanika-või elektroonikainseneri, õhusõiduki hooldusinsenerivõi õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse insenerikompetentsid ning jätkata karjääri vastavalt valitud suunale. Side-ja navigatsioonisüsteemide ehk teise spetsialiseerumise väljundiks on info-ja telekommunikatsioonitehnoloogia insenerid, kes oskavad kasutusele võtta, seadistada ja käitada lennuliikluse toimimiseks vajalikke süsteeme. Lennundustehnika õppekava sisu ja väljundid on tulemus, mis on saavutatud tänu viljakale koostööle lennundusvaldkonna partneritega ning muidugi sihipärasele arendustööle.
EIL liikmelisus toetab tarka õppekavaarendust senisest veelgi enam ning koostöö teiste EIL liikmetega on päris kindlasti pandiks nii inseneeria valdkonna populariseerimisele, ühistele tulevikuprojektidele, aga miks mitte ka sektoritevahelisele mobiilsusele. EIL eesmärk on keskkonna loomine kutseliste inseneride ettevalmistamiseks ja rakendamiseks koostöös teadlaste ja ettevõtjatega ning see on ka lennuakadeemia eesmärk.
Kogemuslugu Tartu Taltechi Kolledžis 4. kursusel “Ehitise projekteerimist ja arhitektuuri” õppiva Maris Turbaga
Arhitektiks saamise unistus tekkis mul umbes kümneaastasena, kui üks mu toonane sõber kirjeldas kirglikult, kes on arhitekt ning mida ta teeb. Mäletan siiani vaimustust mõttest, et tulevikus linna peal kõndides vaatavad mulle vastu minu käe all sündinud hooned. Peale gümnaasiumi asusin õppima Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri erialale, kuid peale poolt õppeaastat tundsin, et minu loominguline pool pole veel piisavalt tugev. Uurisin alternatiivsete võimaluste kohta ning leidsin enda jaoks sobiva eriala Tallinna
Tehnikaülikooli Tartu Kolledžist. Nimelt pakutakse siin inseneriharidust arhitektuurse kallakuga. Meeldivaks üllatuseks oli naisterahvaste suur osakaal kursusel – meid on peaaegu võrdselt meestega, kuigi insenerikutset kuvatakse endiselt kui meeste eriala.
Olin kuulnud jutte, kui intensiivne on inseneriõpe ning kui palju erinevaid teadmisi peab ühel inseneril olema. Mis puudutab faktiteadmisi, siis neid on alati võimalik kehtivatest materjalidest leida või oma ala spetsialistidelt järgi uurida, aga oluline on hea ajaplaneerimine ja pingetaluvus. Suurimaks väljakutseks on kodutööde hulk ja mahukus, eriti kui tahta kõike hästi teha. Vahel tuleb ka prioriteete seada, millele ühel või teisel hetkel keskenduda.
Õpe algab alusainetega, mis võivad kohati tunduda igavad ja kaugel erialast. Mida aeg edasi, seda spetsiifilisemaks lähevad õppeained ning mahukamaks ülesanded. Paljud ülesanded põhinevad päriselul, nii on hea õpitut tulevikutööga seostada. Õppejõud on üldiselt väga toetavad ning Tartu Kolledžis on kindlasti lisaboonuseks individuaalse õppe pakkumine, kuna kursus pole väga suur.
Kogemuslugu avaldatakse peagi täispikkuses Teeviida lehel.
Eesti Inseneride Liit lõi inseneride järelkasvu tagamiseks strateegia
Hetkel ei ole noortel selget pilti, mida inseneri elukutse tähendab ning milliseid võimalusi inseneeria ja tehnoloogia valdkonnad endas kätkevad. Süstemaatiline ja mitmekülgne kokkupuude inseneeriaga varajasest east nii formaalses, mitteformaalses kui ka informaalses õppes toetab haridustee jätkamist selle valdkonna erialadega. Teadlik erialavalik toetab mõtestatud õpet, mis omakorda loob eelduse lõpetajate arvukuse tõusuks. Seepärast oleme oma esimese nelja aasta tegevuste peamiseks eesmärgiks võtnud noorte teadlikkuse tõstmise ning üldhariduskoolides MATIK (matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja kunstide) õppe sisseseadmise toetamise.
Viimase OSKA uuringu [1] kohaselt on lähi kümnendil Eestis puudu 2/3 inseneridest ning praeguse seisuga katavad ülikoolilõpetajad vaid 1/3. Sarnaselt töötlevale tööstusele on ka ehitussektoris inseneride puudus väga teravalt tunda. Kuigi 2022. aastal oli Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) I astme kõrghariduse valikul Ehitiste projekteerimine ning ehitusjuhtimine populaarsuselt teine eriala, kuhu hetkel on lubanud õppima asuda 128 üliõpilast [2], siis isegi koos TTÜ teiste ehitusvaldkonna erialade ja Tallinna Tehnikakõrgkooli sisseastujatega [3] ei kata see vajaminevate inseneride ja spetsialistide arvu, seda enam, et kõik sisseastujad ei lõpeta. [4]
Teadlikuse tõstmiseks jätkame juba alustatud kogemuslugude avaldamisega ning meie sotsiaalmeedia ja digikanalite elavndamisega ja uuendamisega, et insener.ee kontod ja koduleht oleksid noorte jaoks kaasahaaravad ja inspireerivad inseneeriaalased infoallikad. Me oleme loomas noorte inseneeriaalast infokirja ning korraldame gümnaasiumites inseneeriaalaseid infopäevi koos ettekannete ja töötubadega. Meil on kavas alustada ka iga-aastase veebipõhise võistlussarjaga, mille eesmärgiks on noortele inseneeria erinevaid tahke tutvustada.
MATIK õppe sisseseadmise toetamiseks oleme loomas praktilisi ja elulisi projektiõppest lähtuvaid õppematerjale. Nende eesmärgiks on lisaks MATIK ainete huvitavaks muutmisele pakkuda ka karjääriõpet. Õppematerjalid luuakse koostöös ettevõtetega ning need pakuvad noortele võimaluse lahendada nendele kohandatud probleeme, mis tuginevad ettevõtetes esinevatele väljakutsetele. Hetkel on meil olemas 7. klassi loodusõpetuse materjalide kava, kuid plaanis on luua materjalid põhikooli III astmest gümnaasiumi lõpuni välja. Lisaks õppematerjalidele tahame aidata koolidel juurutada ülemaailmset STEAM päeva tähistamist. Mitteformaalne õpe on noorte haridustee väga oluline osa, mistõttu on meil kavas toetada tehnika- ja teadushuviringide laienemist ja arenemist ning inseneeria valdkonna huvitegevuse populariseerimiseks oleme teinud ka esimesed sammud järgmisel aastal esmakordselt toimuva MATIK festivali organiseerimiseks.
Strateegia järgmise nelja aastaga soovime veel toetada ja arendada inseneeria ja tehnoloogia valdkonna osapoolte koostööd ning aidata kaasa inseneeria ja tehnikavaldkonna hariduse õppimisvõimaluste parandamisele. Strateegia realiseerimiseks on kaasatud nii avalik- kui ka erasektor ning meil on hea meel teatada, et alates juulist on strateegial ka esimene partner – RAMM Ehitus. RAMM Ehituse juhatuse liikme Priit Raua sõnul on tegemist igati tervitatud ettevõtmisega. 15- aastase kogemusega RAMM Ehituse jaoks on hea meeskond oluline väärtus, millesse tuleb panustada, mistõttu on ettevõte otsustanud Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia tegevustele kaasa aidata. Juulis sõlmiti partnerlusleping, mis esialgu kestab kolm aastat.
1. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/10/OSKA_Toostus_veebi.pdf
2. https://sais.ee/PublicInfo/Rankings?institutionId=13732f07-75e0-4c0d-8b2f-83ab65116d7b
3. https://sais.ee/PublicInfo/Rankings?institutionId=13732f07-75e0-4c0d-8b2f-83ab65116d7b
4. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/11/ehitus.pdf
Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia partnerettevõtteks hakkamiseks palun saata e-kiri projektijuhile Kristi Kuusemetsale aadressil kristi.kuusemets(at)insener.ee.
Eesti Inseneride Liidu 1000 € õppereisi toetuse võitis Andra Laine!
Sel aastal kuulutas Eesti Inseneride Liit (EIL) esimest korda välja edukate tudengite Euroopa õppereisi toetuse konkursi, mille auhinnafond oli 1000 €. Konkursile laekusid 5 kandidaadi avaldused ning nende seast osutus EIL juhatuse hääletusel valituks Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika bakalaureuse tudeng Andra Laine. Võitja valimisel lähtuti õpingute- ja tööalastest silmapaistvatest saavutustest ja vabatahtlikust tegevusest insenerivaldkonnas.
„Arvan, et tähelepanuväärsed on nii Andra keskmine hinne 4,81, mida on Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala bakalaureuseõppes väga raske saavutada, kui ka tema vabatahtlik tegevus Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu juhatuse liikmena ja hariduse kvaliteedi töögrupis. Seoses energiakriisi, rohe- ja digipöörde ning ükssarvikute ja start-up-ide buumiga on Eestis enneolematu puudus tehnoloogiaerialade lõpetajatest ja inseneridest. Seame Andra eeskujuks nii kõigile üliõpilastele, kui ka igale noorele, kes alles valmistub ülikooli astuma!“ selgitas Eesti Inseneride Liidu juhatuse liige Leo Rummel.
Andra kasutab toetust, et võtta septembri lõpus osa WCPEC-8 (The 8th World Conference on Photovoltaic Energy Conversion) päikeseenergeetika messist. Omades päikesepargi projekteerimise kogemust, kandideeris Andra konkursil, et oma teadmisi selles valdkonnas veelgi süvendada: „Soovin tutvuda isenäoliste ettevõttetega ning uurida nende ideoloogiat, nägemust ja juhtimist, näha kasutatavaid töövõtteid ja luua uusi kontakte. Näen selles võimalust leida endale sobivaim spetsialiseerumine ja manada ette tervikpilt.“ Andra hinnangul on teadmiste mitmekesistamiseks oluline ennast täiendada välismaal. Konkursi võit võimaldab Andral katta õppereisiga seotud kulud peaaegu täies mahus.
Eesti Inseneride Liit koostöös Insplayga esitas lastele ja noortele STEAM päeva puhul väljakutse!
Teisipäeval, 8.11.22 on rahvusvaheline STE(A)M päev ning selle tähistamiseks kutsub Eesti Inseneride Liit koostöös Insplayga noortele esitanud ehitust ja robootikat ühendava väljakutse. STE(A)M käsitleb teaduse (science), tehnoloogia (Tech), inseneeria (engineering), kunsti (art) matemaatika (math) lõimitud õpet ning selle eesmärgiks on arendada kriitilist ja tehnilist mõtlemist, loovalt lahendada probleemide ning meeskonnatöö oskust! Ehitusvaldkonda ja robootikat ühendavas väljakutses peavad noored projekteerima ning ehitama elementmaja, programmeerima roboti selle kohale vedamiseks. Võistlusele on oodatud osalema kõik alates lasteaiast lõpetades gümnaasiumiga.
“ STE(A)M õppe populariseerimine on meie jaoks väga oluline, kuna selle fookuses on loodus- ja täpisteadused ning see arendab oskusi, mis on inseneri elukutse juures väga olulised. Statistika näitab, et noorte huvi reaalainete vastu hakkab vähenema põhikooli II astmes ning on madalaim kolmandas, kuid taolised võistlused on väga hea viis, kuidas noortes reaalteaduste ja tehnika huvi uuesti sütitada” sõnas Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia projektijuht Kristi Kuusemets
Võistluse sisu töötati välja koostöös Insplayga, kes on STE(A)M – õppe (Eesti keeles MATIK-õppe) ja õppevahendite maaletooja, pikaaegne õpetajate koolitaja ning juhtiv MATIK õppevahendite müüja. Igal aastal koolitavad nad üle tuhande kooli ning lasteaia õpetaja ja on aastatega loonud robootikahuviliste võrgustikud, mis ühendab 5100 inimest nii koolidest kui lasteaedadest. Insplay on korraldanud ka mitmeid robootika võistlusi nagu RoboOlümpia ning Roboliiga Robotexil.
“Selleks, et õpetajatel oleks motivatsiooni robotid kapist välja võtta, korraldab Insplay paar korda aastas erinevaid võistluseid. Seekord tuli põnev pakkumine Eesti Inseneride Liidult ja muidugi haarasime suurepärasest võimalusest kahe käega kinni“ räägib Insplay haridusosakonna juht Janne Kivila. Tema sõnul saab tänapäevaste robootikaseadmetega insenerioskuste arendamine alguse juba lasteaias ja usub, et läbi võistluste avastab üha rohkem õpilasi endas inseneripisiku. „Ja mis seal salata, see on üks äraütlemata põnev ala, sest inseneeria on kõikjal meie ümber. Insenerid mõistavad, kuidas asjad töötavad, nad leiavad probleemidele lahendused ja nad on innovaatorid, kes otsivad alati võimalusi ümbritseva maailma paremaks muutmiseks“ lisab Janne. „Tulevikus on MATIK (termini STE(A)M eestikeelne vaste) alade töökohad kõrgelt hinnas. Tänane väike robotiehitaja on homme suurepärane meeskonnamängija, hästi aega juhtiv projektijuht, loomingulisi lahendusi leidev insener või piireületav tarkvaraarendaja“
Ühiselt loodud ehitusvaldkonda ja robootikat ühendavas väljakutses peavad noored projekteerima ning ehitama elementmaja ja programmeerima roboti selle tehasest ehitusplatsile vedamiseks. Võistlusele on oodatud osalema kõik alates lasteaiast lõpetades gümnaasiumiga ning võistlus lõppeb kolmapäeval, 30.11.22.
Parimatele on auhinnad välja pannud Insplay, TalTech Tehnoloogiakool, Merkuur, Rakett69 Teadusstuudio ning Öun Drinks.
Rohkem infot võistluse kohta leiate siit.
Eesti Inseneride Liit (EIL) kuulutab välja ????. ? ????? ???????? ?? ????? ???????ü??õ?????? ????????.
Kui tead kedagi, kes väärib esiletõstmist, siis anna temast teada! Näitame ühiselt, et meie seas on nutikaid insenere ja tublisid tehnikatudengeid ning aitame propageerida inseneriharidust!
Kandideerimise või kandidaadiks esitamise tingimused:
????? ??????? – insenerieriala magistrikraad või magistriga võrdsustatud bakalaureusekraad või 5-aastase õppe diplom või 4-aastane rakenduskõrgharidus ning vähemalt 10 aastat tööd insenerialal;
????? ???????ü??õ?????? – õppimine insenerieriala bakalaureuse-, magistri-, doktori- või rakenduskõrgharidusõppes.
????????? ????????????: 75% vastavalt töö- või õpingutealased silmapaistvad saavutused insenerivaldkonnas nii lõppenud aastal kui eelnevatel aastatel, insenerikutse(d), 25% tegevus insenerivaldkonnas vastavalt töö või haridusasutuse väliselt – erialaorganisatsioonides, huvihariduse vallas, üliõpilaste puhul ka tuutorina ja esindusorganisatsioonides.
Nominendid tuleb esitada koos haridus- ja töökäigu kirjelduse / CV ja kandidaadi sobivust põhjendava kaaskirjaga või täidetud vormiga e-postiaadressil konkurss(at)insener.ee ????????? ??.??.????.
Esitatud kandidaatide hulgast teeb valiku hääletuse teel EILi juhatus. Edu!
Solaride päikeseauto peaainsener Karl August Tatunts
Karl August Tatunts on 28aastane Tartu noormees, kelle varajane kirg mõista, kuidas maailm tema ümber töötab, on ta tänaseks toonud Solaride’i päikeseauto peainseneriks. Uurisime temalt, milline on olnud tema teekond inseneeriasse ning miks ta soovitab noortel just seda teed valida.
Olen sündinud ja ülesse kasvanud heade mõtete linnas. Kooliteel olen läbinud mitmeid koole – Tartu Kommertsgümnaasium, Tartu Katoliku Kool, Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Kutsehariduskeskus ja nüüd Tallinna Tehnika Kõrgkool (TTK). Noorena tunnistustel ma ei hiilganud. Ükski aine justkui huvi ei pakkunud ja kui pakkus, siis oli see üks väga spetsiifiline teema ning kiiresti see huvi aine vastu taas rauges. Reaal- ja loodusteadused olid alati suurem huviring, isegi siis, kui mu hinded seda ei peegeldanud. Hinded ja märkused ei kõigutanud mind üldse, kuna see ei näidanud seost mu teadmistega. Mind on alati huvitanud mustrid looduses ja tehnikas ning kuidas kõike algosakesteni laiali lammutada ja siis proovida tagasi kokku panna olgu see telekapult, raadio või arvutimonitor. Aga kuna gümnaasiumis ma ei mõistnud päris hästi, mis inseneeria on ning füüsika tundides sellega kokku ei puutunud, siis ei teadnudki ma enne kahekümnendat eluaastat, et see ongi mu tee.
Autotehnikust autoinseneriks
Gümnaasiumist liikusin edasi Tartu Kutsehariduskeskusesse autotehnikat õppima. Autod tundusid huvitavad just pealtnäha keerulise masinana – palju liikuvaid detaile üheskoos harmoonias töötamas. Kui midagi on valesti, siis selle tervikuna taas tööle panemine on justkui pusle. Põhikoolis ei kujutanud ma ette, et ma tulevikus autotehnikaga tegelen. Aga kui kutsekool hakkas ühele poole saama, siis oma õpetajaga tulevikust rääkides tekkis tal suur küsimus, et „mis mõttes ma ülikooli edasi ei lähe?“. Ma arvan, et see reaktsioon tuli sellest, et tundides olid mu küsimused suunatud sellele, kuidas miski töötab, mitte kuidas seda tööle panna.
Hirm ülikooli astudes oli suur, eriti mõeldes tagasi sellele, kuidas ma varasemalt eksamitele ja arvestustöödele lähenesin. Liitudes esimesel kursusel Tudengivormeliga, leidsin täiesti uue meetodi kuidas teadmisi omastada. Seal hakkasin arendama erialaseid oskuseid töö käigus, mida oli lihtne kanda edasi oma õpingutesse, olgu see materjaliteadus, teoreetiline mehaanika, tugevusanalüüsid või tootmistehnoloogiad. Kuigi minu õppeformaat, mis oli siis tootearendus Tudengivormelis, oli väga intensiivne, siis usun, et eksisteerib ka parem balanss koormuse jaotamisel kui see, mis ma tegin. Aga selline ongi mu lähenemine elus olnud, 100% või mitte midagi. TTK oli alati väga toetav selle suhtes, kuna seal ei pandud rõhku sellele, et alati kõik loengutes identselt ülesandeid täidaksid, vaid keskendutakse sellele, et tudengite areng oleks õiges suunas. Kui oli võimalik mu tegemisi kokku viia õppekavas ettenähtud väljunditega, siis ei olnud kunagi pikka juttu. Alati sain õppejõududega kiirele kokkuleppele ning seetõttu olen väga rahul oma kooli valikuga.
Liitumine Solaride’i projektiga
Peale kahte hooaega Tudengivormelis tundsin, et on aeg edasi liikuda. Teist hooaega kokku tõmmates kirjutati mulle sellisest projektist nagu Solaride. Liitudes tiimiga oli selle eesmärk ehitada päikeseenergiat kasutav auto, millega võistelda Austraalias päikeseautode võistlusel. Esimene asi, mida mult paluti, oli nädalas paar tundi mudeleid teha. Aga nähes, kuidas tööstruktuur oli seosetu, ülesandeid täideti ilma suurema tagamõtteta ja pikka plaani ei olnud, siis klassikaline „anna näpp, võetakse käsi“ läks käiku ning kuu või kaks hiljem olin mehaanika tiimi juht ning nüüd täidan peainseneri rolli. Põhitöö on jälgida tiimi arengut, tuua sisse uusi tehnoloogilisi võtteid ja kindlustada, et kõikide inseneride töö terviktulemuseks oleks läbimõeldud ning efektiivsem päikeseauto.
Solaride’i päikeseauto peainsener Karl August Tatunts
Nüüdseks oleme ehitanud esimese auto valmis, projekteerime teist autot, ning eesmärk on liikunud autolt meie inimesteni. Meie eesmärk on tagada meie tiimiliikmetele keskkond, kus nad saavad areneda ning leida töö käigus, mis nende tõeline kutsumus on. Et nad ei peaks pimesi oma järgmist sammu tegema, vaid meie juures proovida kätt erinevates valdkondades, samal ajal õppides, mis nende tõeline võimekus on. Et nad ei peaks jääma kinni karjääriredelile ettevõtetes, mille väärtused ja sihid ei klapi nende enda omadega. Ma ei oska öelda, milline meie tuleviku auto on või kas me leiame midagi muud, mille kaudu anda inseneridele tehniline väljund. Aga kindel on see, et me otsime võimalusi, et anda rohkematele noortele tegijatele paremaid tingimusi, mille läbi end arendada ja minna tuleviku tööturule karastunud ning sihikindlate spetsialistidena.
Insenerile on kõik valdkonna uksed avatud
Ise näen end lähitulevikus töötamas tootearenduse insenerina, aga hoian end avatuna erinevate huvitavate võimaluste jaoks. Autotehnika eriala lõpetanutel on edaspidised võimaluse, minna tööle autohooldusettevõtetesse hooldusnõunikena, töökoja meistritena jms. Aga lõpuks on insenerile kõik oma valdkonna uksed avatud, kui panna selle alla aega ja vaeva enesearenduseks. Kool on keskkond arenemiseks endale mugavas valdkonnas, mitte tuleviku saatuse määraja.
Inseneeria on huvitav valdkond just nendele, keda on läbi elu painanud „miks“ ja „kuidas“ küsimused. Kuidas teadsid sillaehitajad, milliseid trosse vaja on? Kuidas valgus päikesepaneelil elektriks muutub ja mis seal auto mootoris ikkagi peidus on, et bensiini sisse valades tuleb välja hobujõud ja mis see hobujõud täpselt on? Insenerina läbi löömiseks peaks inimesel olema naturaalne tung end arendada ning juurde õppida. Kindlasti ei pea olema gümnaasiumi ajal suur fanaatik, aga nagu eelnevalt mainisin, siis sisemine vajadus aru saada, kuidas midagi töötab, on algus inseneriks saamise teekonnale.
Solaride projektiga saad tutvuda nende kodulehel.
Autoinseneriks saab õppida Eestis Tallinna Tehnikakõrgkoolis.