Eesti noored ehitasid oma koolides tuleviku linnakuid

Eelmisel aasta novembris kuulutas Eesti Inseneride Liit (EIL) koostöös Insplayga, kes on STE(A)M–õppe (Eesti keeles MATIK-õppe) ja õppevahendite maaletooja ja müüja ning pikaaegne õpetajate koolitaja, STE(A)M (MATIK) päeva tähistamiseks noortele välja ehitust ja robootikat ühendava väljakutse. STE(A)M käsitleb teaduse (Science), tehnoloogia (Tech), inseneeria (Engineering), kunsti (Art) ja matemaatika (Math) lõimitud õpet. Selle eesmärgiks on arendada kriitilist ja tehnilist mõtlemist, probleemide loovat lahendamist ja meeskonnatöö oskust ning selle populariseerimine on inseneride järelkasvu seisukohalt äärmiselt oluline. Statistika näitab, et noorte huvi reaalainete vastu hakkab põhikooli II astmes vähenema ning on madalaim kolmandas astmes, kuid taolised võistlused on väga hea viis, kuidas mänguliselt reaalteaduste ja tehnika huvi uuesti sütitada.

Ülesanded

MATIK päeva puhul korraldatud väljakutses pidid noored projekteerima ja ehitama elementmaja ning programmeerima roboti selle nelja sõiduga kohale viima. Siinkohal suur tänu EIL liikmele Eesti Ehitusinseneride Liidule, kes oli ülesannete loomisel ehitusliku poole nõustaja. Väljakutse ülesanded esitati kolmes raskusastmes. Algtasemel, mis oli mõeldud lasteaia lastele, olid lastel täielikult vabad käed, kuid nii kesktasemel (1.-4. klass) kui ka edasijõudnutel (5.-12. klass) tuli juba maja projekteerimisel ja ehitamisel arvestada ettekirjutuste ja kliendi soovidega. Neile olid esitatud ka lisatingimused, mille täitmisel oli võimalik noppida lisapunkte. Roboti programmeerimisel tuli lähtuda etteantud kaardist ja sõitude arvust ning arvestada lasti raskusega. Võistlusele laekunud töödes oli näha väga palju loomingulisust, nutikaid probleemilahendusi, tugevat meeskonnatööd ja pühendumust ning õpetajate sõnul nautisid lapsed protsessi ka keerulisematel hetkedel.

Tagasisides kiitsid meeskondade juhendajad ja õpetajad EILi ja Insplay koostöös valminud väljakutset, tuues välja, et püstitatud ülesanded toetasid mängulist ja uudishimu tekitavat õppimist ning võimaldasid arendada koostööd, loovust, probleemide lahendamist, kriitilist mõtlemist ja ka programmeerimist. Siin kohal suur aitäh kõikidele õpetajatele ja juhendajatele, kelle panus nii selles väljakutses kui ka inseneride järelkasvu laiemalt on hindamatu!

Võitjad

Konkursile laekus kokku 60 tööd lasteaedadest, koolidest, huvikoolidest ja -ringidest üle kogu Eesti. Algtaseme seast, kuhu laekus 42 tööd, valiti parimaks Tallinna Rõõmupesa Lasteaia Rõõmusärade rühm, kelle töö on nähtav siin. Kesktasemel laekus 15 tööd ning parimaks osutus Tallinna Lasnamäe Põhikooli 1a ja 1b klassi meeskond Tuleviku Ehitajad. Edasijõudnute tasemel laekus 4 väga tugevat tööd, millest parimat valida oli väga keeruline. Seekord võitis taseme peaauhinna Pärnu Mai Kooli meeskond R0b0P0isid 2, kelle töö ja teekonnaga saab tutvuda siin. Iga taseme võitjad said auhinnaks Intelino nutirongi koos lisadega ja Öun Drinks karastusjooke.

Veel jagati viis eriauhinda, mille olid välja pannud TalTechi Tehnoloogiakool, Rakett 69 Teadusstuudio, mobiilne tehnoloogiaklass Merkuur, Insplay ning Öun Drinks OÜ. Omanimelise eriauhinna pani välja Eesti Puitmajaliit, kes pärjas oma lemmikut 200 € Insplay kinkekaardiga. Täpsem info toimunud võistluse ülesannete ja võitjate kohta on leitav siin.

Meil on äärmiselt hea meel, et nii palju meeskondi võistlusel osales ning sellesse väljakutsesse palju aega ja energiat panustas. Loodame, et järgmisel väljakutsel on neid veelgi rohkem!

 

Võistluse toetajad:

Enerhack korraldas tüdrukutele energeetika laagri

Talvisel koolivaheajal korraldati tüdrukutele Tallinna Tehnikaülikooli kampuses energeetika laager, mille eesmärgiks oli inspireerida ja tutvustada tüdrukutele inseneeriat ja tublisid naisinsenere. Laager oli osalejatele tasuta ning sellest võttis osa 315 tüdrukut vanuses 7-18 aastat.

Kuivõrd laagris osalenute vanus ulatus seitsmest 18. eluaastani, olid ka tegevused erineva keerukusega. Nooremad (7-10), keda oli huviliste seas kõige rohkem, valmistasid kuuma- ja külmakotte, tulepüsivat slaimi ja palju muud. Vanemad pidid kokku panema töötava tuulegeneraatori. Lisaks õppisid nad vesinikku tootma, mida kasutati väikese sõiduauto kütusena. Nii teoreetilised kui ka praktilised tunnid viisid läbi energiatehnoloogia ja elektroenergeetika tudengid, keda vajadusel juhendasid ja abistasid Tehnikaülikooli lektorid ja teadurid. Töö toimus eesti ja vene keeles. Vene emakeelega tüdrukud, kes kuigivõrd eesti keelt oskasid, integreeriti eestikeelsetesse rühmadesse. Venekeelsetes rühmades oli ka Ukraina lapsi.

Laagri raames esines 17 külalislektorit-naisesinejat – Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson, kultuuriminister Piret Hartman ja silmapaistvad naisinsenerid, m.h. ka Hollandist tulnud meretuuleparkide insener Andreea Bela.
Vanemate hinnangul jäid lapsed üritusega väga rahule. „Tütar tuli koju vaimustunult, uute teadmiste ja tuttavatega,“ lausus Sofia ema Anna. „Imetore algatus! Ootame juba innukalt infot suvel toimuva laagri kohta. Tänud meeskonnale ja jõudu tegutsemisel!“ lisas Mirteli ema Maris.
Carmeni ja Emma ema Kaidi sõnul meeldisid tüdrukutele erinevad katsed, samuti õppisid nad malet mängima. „Lapsed pääsesid esimest korda elus TalTechi, nüüd plaanivad nad juba siia õppima tulla,“ lausus Kaidi.

Enerhacki meeskond korraldas Tallinna Tehnikaülikoolis koolinoortele energeetikalaagri ka 2021. aasta suvel – siis võttis sellest osa ligi 1500 last.

Veebilehel on üleval täpsem info laagri kohta: https://enerhack.camp/2023
Laager oli osalejatele tasuta tänu toetajatele ja partneritele: Briti Nõukogu Eesti esindus, Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia Instituut, Utilitas, Eesti Energia, Adven, Alexela, Filter, Grundfos, Tamult, Napal, Energiapartner, Energex Energy Experts, Elteks Ehitus, Termopilt, Nomine Consult, Eesti Soojustehnikainseneride Selts ja HeatConsult.
Seekordse laagri korraldamist vedas eest meie liidu president Igor Krupenski.

Aasta insener 2022 on Viljo Allik ja aasta tehnikaüliõpilane 2022 on Artur Lavrov

Eesti Inseneride Liidu jõulupeol (09.12.22) tähistati 100+1 aasta möödumist EILi eelkäija Eesti Inseneride Ühingu asutamisest ning anti juba 22. korda üle aasta inseneri ja aasta tehnikaüliõpilase tiitlid. Sel aastal pälvis EILi aasta inseneri tiitli Tartu Ülikooli observatooriumi juhtivinsener Viljo Allik ning aasta tehnikaüliõpilase tiitli Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika ja mehhatroonika bakalaureuse õppekaval õppiv Artur Lavrov.

Aasta insener 2022

Eesti Inseneride Liidu asepresident Enn Kerner Viljo Allikust: “Eesti Inseneride Liidu juhatuse liikmena tunnustan insener Viljo Alliku saavutusi Eesti kosmoseriigi tutvustajana ja saadikuna. Meil on vähe insenere, kelle saavutusi on tunnustanud Euroopa Kosmoseagentuur ning sellest lähtuvalt on insener Viljo Allik õige valik Eesti Inseneride Liidu aasta inseneri tiitlile.”

Viljo Allik on raadioside insener, kes on töötanud Tartu Observatooriumis aastast 2010 esmalt teadurina, seejärel (alates 2013) juhtivinsenerina ja jätkas Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis 2018. aastast juhtivinsenerina. Ta on Raadioamatööride Liidu liige, Eesti Akrediteerimiskeskuse erialaekspert ning oli esimene gigahertside lainealade kasutuselevõtja Eestis. Samuti on tal pikaaegne kogemus kosmosesektori (ja mitte ainult) ettevõtete teadusmahukate teenuste ja toodete väljaarendamises kui ka nõustamises. 2019. aastal päästis Viljo Allik 1,75 miljonit eurot maksva Euroopa Kosmoseagentuuri tudengisatelliidi ESEO kosmoseprügi saatusest. 2010.aastast juhendab Allik tudengisatelliitide ESTCube – 1 ja ESTCube – 2 arendustööd elektroonika ja telekommunikatsiooni valdkonnas. Lisaks panustab aasta insener aktiivselt inseneride järelkasvu ja inseneeria üldharidusse toomisesse. Viljo on juhendanud arvukalt kooliõpilaste uurimis- kui ka kraaditöid ning olnud üle 10 aasta Tartu observatooriumi Teadusmaleva juhendaja.

Aasta tehnikaüliõpilane 2022

Eesti Inseneride Liidu president Igor Krupenski Artur Lavrovist: “Eesti Inseneride Liidu presidendina näen, et Artur Lavrov on väga sihikindel ja uudishimulik noor insener. Ta on kõrgelt hinnatud nii elektroenergeetika valdkonna professorite kui ka tudengiorganisatsioonide poolt. Ta töötab juba õpingute ajal insenerina ABB AS-s kus, saab rakendada oma teadmiseid ja oskuseid.”

Artur Lavrov on lõpetanud 2018. aastal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ning õpib hetkel Tallinna Tehnikaülikooli Elektroenergeetika ja mehhatroonika 3. kursusel. Ta osaleb aktiivselt Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu tegemistes ja viib läbi Taltechi Elektroenergeetika ja Mehhatroonika Instituudi töötubasid. Lisaks sellele on ta ESNi (Erasmus Student Network) Tallinna vabatahtlik ning EYE (European Young Engineers) koordinaator. Artur on EYE 2023 sügiskonverentsi peakorraldaja. Sellel õppeaastal omandas Artur Lean Six Sigma valge vöö ja pingutab usinal kollase vöö kallal.

,

RAMM Ehitus lõi Eesti Inseneride Liiduga inseneride järelkasvu tagamiseks käed

Seoses ulatusliku inseneride puudusega Eestis on Eesti Inseneride Liit välja töötanud pikaajalise inseneride järelkasvu strateegia, mille realiseerimisele otsustas õla alla panna ka RAMM Ehitus, kes otsustas investeerida EILi inseneride järelkasvu tegevustesse kokku 10 500 eurot.

Viimase OSKA uuringu [1] kohaselt on lähi kümnendil Eestis puudu 2/3 inseneridest ning praeguse seisuga katavad ülikoolilõpetajad vaid 1/3. Sarnaselt töötlevale tööstusele on ka ehitussektoris inseneride puudus väga teravalt tunda. Kuigi 2022. aastal oli Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) I astme kõrghariduse valikul Ehitiste projekteerimine ning ehitusjuhtimine populaarsuselt teine eriala, kuhu hetkel on lubanud õppima asuda 128 üliõpilast [2], siis isegi koos TTÜ teiste ehitusvaldkonna erialade ja Tallinna Tehnikakõrgkooli sisseastujatega [3] ei kata see vajaminevate inseneride ja spetsialistide arvu, seda enam, et kõik sisseastujad ei lõpeta. [4]

“Hetkel ei ole noortel selget pilti, mida inseneri elukutse tähendab ning milliseid võimalusi inseneeria ja tehnoloogia valdkonnad endas kätkevad. Süstemaatiline ja mitmekülgne kokkupuude inseneeriaga varajasest east nii formaalses, mitteformaalses kui ka informaalses õppes toetab haridustee jätkamist selle valdkonna erialadega. Teadlik erialavalik toetab mõtestatud õpet, mis omakorda loob eelduse lõpetajate arvukuse tõusuks. Seepärast oleme oma esimese nelja aasta tegevuste peamiseks suunaks võtnud noorte teadlikkuse tõstmise ning üldhariduskoolides MATIK õppe sisseseadmise toetamise” räägib inseneride järelkasvu strateegia projektijuht Kristi Kuusemets.

RAMM Ehituse juhatuse liikme Priit Raua sõnul on tegemist igati tervitatud ettevõtmisega, mistõttu on ettevõte otsustanud Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia tegevustele kaasa aidata. Juulis sõlmiti partnerlusleping, mis esialgu kestab kolm aastat. 15aastase kogemusega RAMM ehituse jaoks on hea meeskond oluline väärtus, millesse tuleb panustada. [5]

Aasta insener 2021 on Argo Rosin ja aasta tehnikaüliõpilane 2021 on Karolina Kudelina

Eesti Inseneride Liidu (EIL) president andis 02.12.2021 Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud Eesti Elektroenergeetika Seltsi erialapäeval pidulikult üle aasta inseneri 2021 auhinna Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna teadusprodekaanile Argo Rosinale (PhD) ja aasta tehnikaüliõpilase 2021 auhinna Tallinna Tehnikaülikooli doktorandile Karolina Kudelinale.

„Argo Rosin on silma paistnud tulemusliku uurimistööga energiapöördesse panustavas tarkvõrkude, elektritarbimise juhtimise ja elektrienergia kokkuhoiu valdkonnas. Eesti Inseneride Liit hindab aasta inseneri valimisel lisaks insenerikutse omaniku pikaajalistele tööalastele saavutustele ka ühiskondlikku tööd. Argo Rosin on oma töö kõrvalt tegev mitmes Eesti ja rahvusvahelises valdkonna eksperte ühendavas organisatsioonis ning 2021. aastal aktiivselt kirjutanud Eesti meediasse erinevaid harivaid artikleid (nt „Tehisintellekt päästab tuleviku tarkvõrgud halvast elektrist“, ERR Novaator, 19.05.2021) ja julgeid enda valdkonnaga seotud probleemkohti avavaid arvamuslugusid (nt „Rohepööre, ülikool ja mängurlus“, ERR, 20.10.2021),” selgitas võitja valikut auhinna üle andnud Eesti Inseneride Liidu president Leo Rummel.

Argo Rosin on kaitsnud 2005. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis doktorikraadi. Ta on töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis 1995. aastast erinevatel ametikohtadel alates insenerist kuni kaasprofessorini, lisaks ka AS Contactus peaautomaatikuna aastatel 1998-2001 ja OÜ Süsteemitehnika juhatuse liikmena alates 2004. aastast. Tal on volitatud elektriinseneri kutse, ta on Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna nõukogu liige, Eesti Elektronenergeetika Seltsi, Eesti Moritz Hermann Jacobi Seltsi, Institute of Electrical and Electronics Engineers (IEEE), IEEE Industrial Electronics Society ja IEEE Power & Energy Society liige. Ta teeb tihedat koostööd ettevõtetega, juhib mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte ning osaleb koos oma uurimisrühmaga mitme tarkvõrkude tippkeskuse töös („Targa linna tippkeskus“, „Teadmistepõhise ehituse tippkeskus“).

„Karolina Kudelina on olnud tõeliselt tähelepanuväärne tudeng alates bakalaureuseõppesse astumisest 2015. aastal ja on nüüdseks juba üle aasta õppinud doktoriõppes. Selle lühikese aja jooksul on ta avaldanud 20 teadusartiklit, millega ta on juba täitnud mitmekordselt doktoriõppe lõpetamiseks ettenähtud mahu. Selle kõrvalt on ta viinud läbi töötubasid koolilastele, esinenud televisioonis ja raadios ning sellega aidanud tagada rohepöördeks vajalikku inseneride järelkasvu,“ põhjendas Leo Rummel auhinda üle andes.

Karolina Kudelina on lõpetanud 2015. aastal Narva-Jõesuu Keskkooli kuldmedaliga ja astunud Tallinna Tehnikaülikooli, kus ta kaitses 2018. aastal elektroenergeetika bakalaureusekraadi, 2020. aastal energiamuundus- ja juhtimissüsteemide magistrikraadi ja alates 2020. aastast õpib elektroenergeetika ja mehhatroonika doktoriõppes. 2020. aastast on ta ühtlasi töötanud elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis esmalt insenerina ja alates doktorantuuri astumisest doktorant-nooremteadurina. Oma magistritöös uuris ta robotites, elektriautodes ja elektritõukeratastes kasutatavate harjavabade alalisvoolumasinate rikete tuvastamise ja vähendamise võimalusi. Oma doktoritöös on ta oma uurimisvaldkonda veelgi laiendanud elektrituulikute, asjade interneti ja pilvearvutustega. Tema uurimistöö on rohepöördega tihedalt seotud.

Teeviida intervjuu „Insenerid ehitavad tänast maailma!“

Kogemuslugu Taltechi elektroenergeetika doktorandi ning Aasta tehnikaüliõpilase 2021 Karolina Kudelinaga sellest, kuidas möödusid Karolina õpingud põhi-, kesk- ja kõrgkoolis, missugusena näeb ta enda tulevikku ning miks soovitab Karolina Kudelina minna õppima mõnda tehnikaeriala: https://bit.ly/3jpW4YJ

Kogemuslugu Kirke Mariaga: „Kui oled ise hakkaja, avanevad kõik uksed!“

3. kursuse materjalitehnoloogia tudeng Kirke Maria jagab, kuidas on läinud tema õpingud, mis ta plaanib teha tulevikus ning mida materjalitehnoloogia üldse endast kujutab: 

Eesti Lennuakadeemia liitus Eesti Inseneride Liiduga

Eesti Inseneride Liidu (EIL) viimasel juhatuse koosolekul kinnitati Eesti Lennuakadeemia avaldus liitumiseks. See teeb Eesti Lennuakadeemiast neljanda kõrgkooli, mis saab EIL liikmeks.

Lennuakadeemia liikmeks saamine pole tegelikult üllatav, sest kool pakub lennundustehnika õppekaval inseneriõpet juba aastaid. Õppekaval on kaks spetsialiseerumist ning neist esimese, õhusõiduki ehituse ja hoolduse suunal on lõpetajal võimalik omandada kas õhusõiduki mehaanika-või elektroonikainseneri, õhusõiduki hooldusinsenerivõi õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse insenerikompetentsid ning jätkata karjääri vastavalt valitud suunale. Side-ja navigatsioonisüsteemide ehk teise spetsialiseerumise väljundiks on info-ja telekommunikatsioonitehnoloogia insenerid, kes oskavad kasutusele võtta, seadistada ja käitada lennuliikluse toimimiseks vajalikke süsteeme. Lennundustehnika õppekava sisu ja väljundid on tulemus, mis on saavutatud tänu viljakale koostööle lennundusvaldkonna partneritega ning muidugi sihipärasele arendustööle.

EIL liikmelisus toetab tarka õppekavaarendust senisest veelgi enam ning koostöö teiste EIL liikmetega on päris kindlasti pandiks nii inseneeria valdkonna populariseerimisele, ühistele tulevikuprojektidele, aga miks mitte ka sektoritevahelisele mobiilsusele. EIL eesmärk on keskkonna loomine kutseliste inseneride ettevalmistamiseks ja rakendamiseks koostöös teadlaste ja ettevõtjatega ning see on ka lennuakadeemia eesmärk.

Kogemuslugu Tartu Taltechi Kolledžis 4. kursusel “Ehitise projekteerimist ja arhitektuuri” õppiva Maris Turbaga

Arhitektiks saamise unistus tekkis mul umbes kümneaastasena, kui üks mu toonane sõber kirjeldas kirglikult, kes on arhitekt ning mida ta teeb. Mäletan siiani vaimustust mõttest, et tulevikus linna peal kõndides vaatavad mulle vastu minu käe all sündinud hooned. Peale gümnaasiumi asusin õppima Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri erialale, kuid peale poolt õppeaastat tundsin, et minu loominguline pool pole veel piisavalt tugev. Uurisin alternatiivsete võimaluste kohta ning leidsin enda jaoks sobiva eriala Tallinna
Tehnikaülikooli Tartu Kolledžist. Nimelt pakutakse siin inseneriharidust arhitektuurse kallakuga. Meeldivaks üllatuseks oli naisterahvaste suur osakaal kursusel – meid on peaaegu võrdselt meestega, kuigi insenerikutset kuvatakse endiselt kui meeste eriala.

Olin kuulnud jutte, kui intensiivne on inseneriõpe ning kui palju erinevaid teadmisi peab ühel inseneril olema. Mis puudutab faktiteadmisi, siis neid on alati võimalik kehtivatest materjalidest leida või oma ala spetsialistidelt järgi uurida, aga oluline on hea ajaplaneerimine ja pingetaluvus. Suurimaks väljakutseks on kodutööde hulk ja mahukus, eriti kui tahta kõike hästi teha. Vahel tuleb ka prioriteete seada, millele ühel või teisel hetkel keskenduda.

Õpe algab alusainetega, mis võivad kohati tunduda igavad ja kaugel erialast. Mida aeg edasi, seda spetsiifilisemaks lähevad õppeained ning mahukamaks ülesanded. Paljud ülesanded põhinevad päriselul, nii on hea õpitut tulevikutööga seostada. Õppejõud on üldiselt väga toetavad ning Tartu Kolledžis on kindlasti lisaboonuseks individuaalse õppe pakkumine, kuna kursus pole väga suur.

Kogemuslugu avaldatakse peagi täispikkuses Teeviida lehel.

Eesti Inseneride Liit lõi inseneride järelkasvu tagamiseks strateegia

Hetkel ei ole noortel selget pilti, mida inseneri elukutse tähendab ning milliseid võimalusi inseneeria ja tehnoloogia valdkonnad endas kätkevad. Süstemaatiline ja mitmekülgne kokkupuude inseneeriaga varajasest east nii formaalses, mitteformaalses kui ka informaalses õppes toetab haridustee jätkamist selle valdkonna erialadega. Teadlik erialavalik toetab mõtestatud õpet, mis omakorda loob eelduse lõpetajate arvukuse tõusuks. Seepärast oleme oma esimese nelja aasta tegevuste peamiseks eesmärgiks võtnud noorte teadlikkuse tõstmise ning üldhariduskoolides MATIK (matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja kunstide) õppe sisseseadmise toetamise.

Viimase OSKA uuringu [1] kohaselt on lähi kümnendil Eestis puudu 2/3 inseneridest ning praeguse seisuga katavad ülikoolilõpetajad vaid 1/3. Sarnaselt töötlevale tööstusele on ka ehitussektoris inseneride puudus väga teravalt tunda. Kuigi 2022. aastal oli Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) I astme kõrghariduse valikul Ehitiste projekteerimine ning ehitusjuhtimine populaarsuselt teine eriala, kuhu hetkel on lubanud õppima asuda 128 üliõpilast [2], siis isegi koos TTÜ teiste ehitusvaldkonna erialade ja Tallinna Tehnikakõrgkooli sisseastujatega [3] ei kata see vajaminevate inseneride ja spetsialistide arvu, seda enam, et kõik sisseastujad ei lõpeta. [4]

Teadlikuse tõstmiseks jätkame juba alustatud kogemuslugude avaldamisega ning meie sotsiaalmeedia ja digikanalite elavndamisega ja uuendamisega, et insener.ee kontod ja koduleht oleksid noorte jaoks kaasahaaravad ja inspireerivad inseneeriaalased infoallikad. Me oleme loomas noorte inseneeriaalast infokirja ning korraldame gümnaasiumites inseneeriaalaseid infopäevi koos ettekannete ja töötubadega. Meil on kavas alustada ka iga-aastase veebipõhise võistlussarjaga, mille eesmärgiks on noortele inseneeria erinevaid tahke tutvustada.

MATIK õppe sisseseadmise toetamiseks oleme loomas praktilisi ja elulisi projektiõppest lähtuvaid õppematerjale. Nende eesmärgiks on lisaks MATIK ainete huvitavaks muutmisele pakkuda ka karjääriõpet. Õppematerjalid luuakse koostöös ettevõtetega ning need pakuvad noortele võimaluse lahendada nendele kohandatud probleeme, mis tuginevad ettevõtetes esinevatele väljakutsetele. Hetkel on meil olemas 7. klassi loodusõpetuse materjalide kava, kuid plaanis on luua materjalid põhikooli III astmest gümnaasiumi lõpuni välja. Lisaks õppematerjalidele tahame aidata koolidel juurutada ülemaailmset STEAM päeva tähistamist. Mitteformaalne õpe on noorte haridustee väga oluline osa, mistõttu on meil kavas toetada tehnika- ja teadushuviringide laienemist ja arenemist ning inseneeria valdkonna huvitegevuse populariseerimiseks oleme teinud ka esimesed sammud järgmisel aastal esmakordselt toimuva MATIK festivali organiseerimiseks.

Strateegia järgmise nelja aastaga soovime veel toetada ja arendada inseneeria ja tehnoloogia valdkonna osapoolte koostööd ning aidata kaasa inseneeria ja tehnikavaldkonna hariduse õppimisvõimaluste parandamisele. Strateegia realiseerimiseks on kaasatud nii avalik- kui ka erasektor ning meil on hea meel teatada, et alates juulist on strateegial ka esimene partner – RAMM Ehitus. RAMM Ehituse juhatuse liikme Priit Raua sõnul on tegemist igati tervitatud ettevõtmisega. 15- aastase kogemusega RAMM Ehituse jaoks on hea meeskond oluline väärtus, millesse tuleb panustada, mistõttu on ettevõte otsustanud Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia tegevustele kaasa aidata. Juulis sõlmiti partnerlusleping, mis esialgu kestab kolm aastat.

1. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/10/OSKA_Toostus_veebi.pdf
2. https://sais.ee/PublicInfo/Rankings?institutionId=13732f07-75e0-4c0d-8b2f-83ab65116d7b
3. https://sais.ee/PublicInfo/Rankings?institutionId=13732f07-75e0-4c0d-8b2f-83ab65116d7b
4. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/11/ehitus.pdf

Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia partnerettevõtteks hakkamiseks palun saata e-kiri projektijuhile Kristi Kuusemetsale aadressil kristi.kuusemets(at)insener.ee.